Eesti uudised

Eestlane ostab vähem salasigarette, kuid armastab üha rohkem ümbrikupalka (36)

Toimetas Piret Pappel, 1. juuni 2016 14:03
Ümbrikupalk. Pilt on illustreerivFoto: ARNO SAAR
Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud varimajanduse uuringust selgub, et elanike maksevõime paranedes on salasigarettide suitsetajate hulk vähenenud. Salaalkoholi turg püsib stabiilsena.  Kiire palgakasv survestab ettevõtteid ja kasvama on hakanud nende elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalga maksmist. Ka ümbrikupalga saajad on sellega enam rahul kui eelnevatel aastatel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing sõnas, et riigi maksupoliitika kujundamisel on oluline arvestada sellega, et ei soodustataks varimajanduse kasvu. „Nii võib liialt kiire aktsiisitõus ja seega hinnatõus tuua kaasa ostud odavamatest naaberriikidest ja siseriikliku musta turu kasvu, lootus väikese palga puhul maksutagastusele võib olla põhjuseks eelistada ümbrikupalka,“ ütles Josing.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad varimajanduse andmed, et amet on suutnud viimaste aastate tubaka- ja alkoholiaktsiiside kasvud kokku koguda ning salakaubandust ohjeldada. „Töötamisregistri statistika näitab ka, et ettevõtjad on aidanud vähendada ümbrikupalga probleemi. Murelikuks teevad aga varimajanduse andmed, mis viitavad, et noorte suhtumine ümbrikupalka on muutunud soosivamaks. See on kahtlemata suund, mis võib tulevikus negatiivselt mõjutada ettevõtete konkurentsitingimusi, konkreetsetest ümbrikupalga saajatest rääkimata,“ ütles Helm.

Ümbrikupalka sai 2015. aastal iga kümnes töötaja. Nagu ka eelmistel aastatel, maksti 2015. aastal illegaalset töötasu kõige enam ehitusvaldkonnas, kus sai ümbrikupalka 33% kõigist illegaalse töötasu saajatest.

Samal teemal

Kõige enam suurenes aga aastaga põllumajandusettevõtetest ebaseaduslikku töötasu saanud töötajate osakaal, mis on seletatav põllumajandusettevõtete raske majanduslik olukorraga. Kui 2014. aastal moodustasid põllumajandusest ümbrikupalka saanud töötajad vaid 3% kõigist illegaalse töötasu saajatest (varasematel aastatel jäi see vahemikku 6‐9%), siis 2015. aastal tõusis see 20%‐ni.

Ümbrikupalkade maksmist ei pooldanud 2015. aastal 68% töötajatest ja see näitaja on viimase kümne aasta jooksul järjest langenud. Illegaalset töötasu pooldas 15% töötajatest. Ümbrikupalkade pooldamist põhjendati enim sellega, et Eestis on liiga kõrge maksukoormus – 70% illegaalse töötasu pooldajatest õigustas ümbrikupalku töötajate liiga suure maksukoormusega ja 67% ettevõtete kõrge maksukoormusega.

Ümbrikupalkade maksmise tõttu jäi riigil 2015. aastal hinnanguliselt saamata maksuraha 158 miljonit eurot.

Salaviina ja -tubakat ostavad need, kel vähe raha

Salaalkoholi osakaal Eesti viinaturul oli 2015. aastal 19% ja see pole viimase aastaga muutunud. Samas on oluliselt väiksem kui näiteks 2000. aastal (siis oli salaalkoholi turuosa 38%). Kuna peamine põhjus salaalkoholi tarbimiseks on selle odavam hind võrreldes legaalse alkoholiga, võib tarbimise vähenemist põhjendada inimeste parema majandusliku toimetulekuga.

Soodsamat hinda pidas väga oluliseks 80% illegaalse alkoholi tarbijatest. Salaalkoholist loobumise põhjustest on kõige enam (ehk 9%) kasvanud põhjus, et rahaline olukord lubab osta seaduslikult müüdavaid jooke

Arvestuste järgi müüdi 2015. aastal illegaalset alkoholi kokku ligikaudu 1,4 miljonit liitrit ning riigieelarvesse jäi salaalkoholi tarbimise tõttu laekumata 13,9 miljonit eurot.

2015. aastal langes nii müüdud salasigarettide hulk kui ka illegaalse kaubanduse osakaal kogu sigaretiturust. Kokku müüdi 2015. aastal hinnanguliselt 380 miljonit salasigaretti ja see moodustas sigarettide siseturumahust 19%.

Ka salasigarette ostetakse peamiselt soodsama hinna tõttu. Legaalsete sigarettide paki keskmine hind oli 2015. aastal 3 eurot ja 7 senti  ning illegaalsetel sigarettidel 1 euro ja 98 senti.

Madalamat hinda pidas väga oluliseks 59% ning mõnevõrra oluliseks 26% salasigarettide ostjatest. Palju tuuakse sigarette kaasa välismaalt, kõige sagedamini Venemaalt. Lisaks Venemaale toodi 2015. aastal sigarette rohkem kaasa ka Lätist, mujalt riikidest harvem.

Nii nagu salaalkoholi tarbimist mõjutab ka illegaalsete sigarettide suitsetajaid majanduslik olukord. Legaalsete sigarettide suitsetajate hulgas peeti kõige olulisemaks seda, et riikliku maksumärgiga sigarette saab osta, kuna on piisavalt raha.

Salasigarette rahaline käive ulatus 38 miljoni euroni. Kokku jäi riigil 2015. aastal illegaalse sigaretikaubanduse tõttu saamata ligikaudu 53,1 miljoni euro eest aktsiisi‐ ja käibemaksu.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee