Maailm

Saksamaa vaevleb Tšetšeeniast saabuvate põgenike tulva käes (41)

Marika Villa, Berliin, 1. juuni 2016, 06:00
LÖÖMING: Hiljuti tuli Saksa politseinikel kord majja lüüa Bielefeldi põgenike varjupaigas, kus tšetšeenid kurdi jeziididele raskeid kehavigastusi tekitasid. Foto: AP / Scanpix
Jätkuva tere-tulemast-mentaliteedi tulemusena märgib Saksa statistika pidevalt kasvavat põgenike arvu Venemaalt. Tegemist on peamiselt tšetšeenidega, kes kujutavad Saksamaal järjest suuremat ohtu.

Sakslased ei tee vahet, neile on tulnukad Venemaa Föderatsioonist loomulikult venelased, varem ei küsitudki etnilist kuuluvust, kuid ca 90% ligi 3000 tänavu Venemaalt saabunuist märkis, et nad on etnilised tšetšeenid.

Juba möödunud aastal arvutas Saksamaa siseministeerium, et Tšetšeenias jääb iga kuuga terve küla jagu inimesi vähemaks, kui sealseid külasid nii tuhandepäisteks hinnata.

Kuulujutud panevad liikvele

Samal teemal

Põhjused, mis mägirahva reisima on pannud, pole siinsetele võimudele teada. Ajakirjanikud aga teavad, mis on ajendanud maha jätma iidset kodu: kuulujutud "ohutust koridorist" 40 000 tšetšeenile, igaühele 4000 eurot ja maatükk.

Oleks kui 21. sajandi prohvet Maltsveti lugu, kui selle loo autorid poleks üleviijad-kohaletoimetajad ise, kes pagulaste pealt hästi teenivad, 5000–15 000 eurot inimese pealt.

Ametlike hinnangute järgi olevat olukord Venemaal turvaline või vähemalt pole oluliselt halvenenud. Sellele vaidlevad vastu sõltumatud vaatlejad, ka rahvusvahelisest Crisis Groupist. Et inimesi vähimagi valitsuse vastase kriitika eest, isegi tühise märkuse pärast või suhtlemise eest ajakirjanikega kinni võtta võidakse, on eurooplastele uskumatu, kuid paraku tõsi.

Kohapeal on objektiivselt tuvastatav võimude kasvav repressiivsus oma rahva vastu, mis aga Euroopa avatud uste poliitikas ei kajastu. Saksa migratsiooniameti andmetel on tänavu tunnistatud varjupaigavääriliseks ainult 5,8% tšetšeenidest.

Oleks rumal arvata, et 94,2% ümber keeras ja on tagasiteel koju. Siseministeerium nõuab, et Dublini lepetest kinni peetaks, mille järgi tuleb asüülitaotlus esitada rännutee esimeses ELi riigis.

Enamasti tuldi Poola kaudu, sinna pagulasi saata tahetaksegi. Kuid selleks kulub palju aega, mõnikord aastaidki. Ja see aeg saadetakse mööda Saksamaal.

Siin ei jää probleemid paraku tulemata. Aina enam noori tšetšeene arvab, et Euroopas on moslemi või koguni salafistina kergem elada. Kui islamiusku süürlasi avasüli vastu võetakse, ju siis meid samuti – arvavad tšetšeenid, järeldades, et just praegu on paras aeg pageda.

Saksa julgeoleku teatel radikaliseerub suur osa põgenikke kiiresti, et siis sõtta siirduda. Praegu võitlevat ligi 1000 põhjakaukaaslast džihadistidena Süürias ja Põhja-Iraagis. Saksamaale saabunud vene keelt kõnelevad islamiusku pagulased on eriti vägivallaaltid, väidavad julgeolekuringkonnad.

Asüülitaotlejatena olevat seni Saksamaal reisinud ka enam kui 200 liiget terrorirühmitusest Kaukaasia Emiraat.

Murelikud Saksa ametimehed kahtlustavad, kas ust tšetšeenidele pole avanud mitte Vladimir Putin isiklikult, et taas võimu demonstreerida: tema propagandamasinale on kuulujuttude vallandamine kõige lihtsam näpuharjutus.

Ka kaukaaslased ise on teinud palju selleks, et neist räägitaks kui vägivaldsetest ja agressiivsetest. Ja seda vaatamata asjaolule, et pagulaste kriminaalseid tegusid on politseil keelatud mainida.

Alles nädala eest toimus järjekordne massilööming Bielefeldi varjupaigas, kus tšetšeenid kurdi jeziididele raskeid kehavigastusi tekitasid. Sellistel lugudel puudub ammu uudisväärtus.

Tasub teada sedagi, et lisaks tšetšeenidele taotlevad Saksamaal asüüli endised KGBlased, Tšetšeenia sõja ja teiste sõdade veteranid, korruptiivsed poliitikud jt, kes koos on loonud organiseeritud kriminaalse rühmituse kõige brutaalsema haru – Vene maffia.

Tšetšeenide arvu järsk kasv Saksamaal teeb muret paljudele, ennekõike neile kaasmaalastele, kes on saanud pakku Vene–Tšetšeenia sõja või selle tagajärgede eest.

"Kadõrovlased teavad meie elukohti, samuti seda, kus elavad meie lähedased kodumaal. Ma hoiatasin oma vennapoegi, kuid kadõrovlased olid kiiremad ja tapsid nad," ütleb Berliinis elav Asan Chadshijev murelikult.

Grusiinide kartulimaffia

Tšetšeenide kõrval teevad sakslastele kaukaasia rahvastest muret ka grusiinid, kes on aluse pannud kartulimaffiale.

Selle sõnaga tähistatakse nii inimeste vedu Saksamaale pagulasteks kui ka nende kasutamist asüülitaotluse ajal sissemurdmisteks. Kartulimaffia tegevus on tulemuslik: 2015. aastal registreeriti Saksamaal

167 136 röövi sissemurdmise tagajärjel, kuid ennustatakse, et tänavu see rekord purustatakse.

Grusiini ja tšetšeeni kurjategijad moodustavad sageli ühiseid bandesid, siin pole takistuseks ei religioon ega emakeel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee