Leelo TungalFoto: Laura Oks
Õhtuleht.ee 30. mai 2016 22:08
"Ellen Niit mitte ei paistnud igavesena, vaid ta ongi igavene,“ meenutab lahkunud kolleegi poetess Leelo Tungal. "Minu jaoks oli ja on Ellen igavene. Juba Krõlli-lugudest paistab, et tegemist oli helge inimesega. Tema lapsed on elusad – nii kirjanduses kui ka elus.“

Leelo Tungal jätkab: "Seni, kuni veel leidub lapsi, kes eesti keeles luuletusi loevad ja laulavad kasvõi „Rongisõitu“, seni Elleni looming püsib.
Mul on hea meel, et meil on ikka rõõmsat klassikat ka, mitte ainult tõsimeelset ja moraalilugevat, kuigi Elleni lastevärssides oli alati väike moraaliiva sees – ikkagi ema luuletused!“

Leelo Tungal mõtleb korra veel ja ohkab: "Ellen Niit oli keelerikas ja hingerikast ja lasterikas ja armastuserikas inimene. Omaette osa oli tal ikkagi Jaan Krossi kõrval seismine ja Krossi toetamine. See oli üks rikas kooslus meie kirjanduses: Ellen Niit ja Jaan Kross."