Teadlane: aastaks 2035 saame kontakti maaväliste jõududega.Foto: Getty Images
Aadu Hiietamm 31. mai 2016 06:00
Kus on tulnukad? Juba 55 aastat otsib SETI tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide kohta, kuid seni ei ole pingutused vilja kandnud. SETIst välja kasvanud mittetulundusühingu METI president Douglas Vakoch on siiski veendunud, et aastaks 2035 saavutab inimkond maaväliste jõududega kontakti, vahendab portaal Science World Report.

Organisatsioon SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence, eesti keeles maavälise intelligentse elu otsing) otsib märke maavälistest tsivilisatsioonidest alates 1961. aastast.

Seejuures keskenduti esmalt kosmosest tulevate raadiosignaalide leidmisele. Täpsemalt otsiti signaale, mida saaks tõlgendada intelligentsete olendite saadetuna.

Douglas Vakoch Foto: Getty Images

1974. aastal saatis SETI esimese spetsiaalse sõnumi Päikesesüsteemi-välistele olenditele. Hiljem on sõnumeid pidevalt korratud, kuid seni ei ole vastust saadud.

Sellegipoolest usuvad paljud teadlased, et maailmaruumi mastaapsust arvestades eksisteerib kusagil kindlasti maaväline elu.

SETIst välja kasvanud METI (Messaging to Extraterrestrial Intelligence, eesti keeles sõnumid maavälisele intelligentsele elule) panustab maavälistele tsivilisatsioonidele mõeldud sõnumite koostamisele ja saatmisele.

Kusagil kindlasti on maaväline elu

METI president Douglas Vakoch on veendunud, et inimkond saavutab maaväliste jõududega kontakti 2035. aastaks, vahendab portaal Science World Report.

Selle eesmärgi saavutamiseks peavad aga teadlased koostama senisest tugevamad signaalid. Samuti tuleb maailmaruumi saadetavad raadiosignaalid varustada nii-öelda instruktsioonide ja käsiraamatutega, mille abil potentsiaalsed maavälised jõud suudaksid meile vastata või leida tee Maale.

Võib-olla on praegu Maalt saadetavad signaalid liiga lihtsad ning kõrgelt arenenud tulnukad ei saa aru, et need on samuti märgid intelligentsest elust. Võib-olla aga ei oska nad neile signaalidele lihtsalt vastata.

Seetõttu ootab Vakoch teadlastelt senisest arukamate signaalide koostamiseks kiiret panust. METI kavatseb lähema kolme aasta jooksul arendada välja süsteemi maailmaruumi saadetavate senisest mahukamate signaalide kokkupakkimiseks.

Vakochiga on sama meelt ka SETI endine juht Tarter, kes usub, et inimkond veendub järgmise 20–30 aasta jooksul maavälise elu olemasolus.

Samas jääb siiski küsimus, kas maaväline elu ikka on intelligentne. USA kosmoseagentuuri NASA juhtiv teadlane Ellen Stofan on küll samuti kindel, et inimkond kohtub tulevikus maavälise eluga, kuid seejuures ei ole sugugi kindel, et tegemist on mõtlevate olenditega. Võib-olla piirdub maaväline elu ainult mikroobidega.

Hawking kardab tulnukaid

Tasub teada, et erinevalt näiteks METI presidendist Vakochist ei ole näiteks maailmakuulus Briti astrofüüsik Stephen Hawking tulnukatega kontakteerumisest sugugi vaimustunud.

Ta on mitu korda hoiatanud, et tulnukad võivad meie koduplaneedi vallutada. Kui tulnukad meid külastavad, siis võib tagajärg olla põliselanikele analoogiline Christoph Kolumbuse maabumisega Ameerikas, ütles Hawking.

Tema sõnul ei toonud Kolumbus põliselanikele midagi head.

"Ka kõrgelt arenenud tulnukad võivad muutuda nomaadideks, kes püüavad vallutada ja koloniseerida kõiki planeete, kuhu jõuavad," on Hawking oma kartust selgitanud.

Samas toetab Hawking vene miljardäri Juri Milnerit, kes eraldas mullu maavälise elu otsinguteks 100 miljonit dollarit. Kümme aastat kestev projekt võtab Linnutee galaktikas tähelepanu alla miljon Maale kõige lähemal asuvat tähesüsteemi.

Lisaks otsitakse arukat elu või õigemini arukate olendite saadetud signaale sajast meile kõige lähemal olevast galaktikast.

Milner usub, et just tema projekt annab parima võimaluse teada saada, kas peale meie elab ka kusagil mujal arukaid olendeid. Ja kui peaks selguma, et ei ela, siis on ka see suur ja oluline uudis.

Vakoch Hawkingi hirme ei jaga. Ta usub, et võõras tsivilisatsioon võib olla meie omaga väga sarnane.

Ka SETI endine juht Tarter ei karda tulnukaid. "Kui nad on nii intelligentsed, et suudavad meid leida ja ka külastada, siis on nad ka õppinud rahumeelselt käituma," vahendab Tarteri arvamust Bild Online.