Eesti uudised

Minge vaktsineerima: Siberi tapjapuuk otsib ohvreid (20)

Liis Vaksmann, 27. mai 2016 06:00
Foto: Urmas Tartes
Soomes on tänavu olnud juba 20 Siberi alatüüpi puukentsefaliidi juhtumit. Seda viirust peetakse ohtlikumaks kui tavalise puugi kantavat Euroopa viirust. Tervise Arengu Instituudi juhataja Julia Gelleri sõnul on Eestis sama tüüpi viirust kandnud puugid tegutsenud juba aastaid.

Puukentsefaliidi viirusel on kolm alltüüpi: Lääne, Kaug-Ida ja Siberi alltüüp. Lääne alltüüp on levinud Euroopas võsapuugi levikualal, Kaug-Ida ja Siberi alltüübid Aasia maades (Venemaa, Siber, Jaapan, Hiina) ning Eesti, Läti ja Soome laanepuugi levikualal. Eestis on leitud kõiki kolme, millest kõige ohtlikumaks loetakse tõesti Siberi oma. Kuid paanikaks pole põhjust.

Samal teemal

"Hetkel pole ka sada protsenti kindel, et Soomes on tegemist Siberi alatüübi põhjustatud haigusega, seega pole vaja puhangut karta. Meil pole seda viirust inimestel seniajani täheldatud. Puukide puhul üldiselt on käitumisreeglid selged: tuleb vältida nende hammustusi ja end vajadusel vaktsineerida," ütleb Geller ja põhjendab, miks meil pole Siberi alatüübi viirust täheldatud: "Praegu ei uuri keegi puukentsefaliiti haigestunute proove, et määrata viiruse alatüüpi. Diagnoos pannakse viirusvastaste antikehade analüüsimisel ja kliinilise pildi järgi, millest kumbki ei võimalda alatüüpi määrata."

Siberi alatüübi põhjustatud haigus on raskema kuluga. "Puukentsefaliidi esimesed sümptomid võivad ilmneda juba esimestel päevadel pärast puugihammustust. Nendeks on tavaliselt gripitaoline kulg ehk peavalu, palavik, nõrkus ja lihasvalu. Kesknärvisüsteemi häired ilmnevad hiljem. Siberi alatüübi põhjustatud puukentsefaliidi puhul arvatakse, et gripitaolised sümptomid puuduvad. Äge haigus on raskem, võrreldes Euroopa alatüübi põhjustatud puukentsefaliidiga. Lastel esineb krooniline haigusekulg," ütleb Geller.

Seda, kui kiiresti võiks haigus levida, ei oska ta ennustada. "Puukentsefaliidiviiruse säilimine ja ringlus looduses sõltub väga paljudest teguritest, nagu näriliste levik ja arvukus, sest närilised on ju viiruse põhilised kandjad, puukide arvukus ja levik, keskkonnategurid, inimese tegevus. Instituudi uuringud näitavad, et puukentsefaliiti kandvaid puuke Eestis on üks kuni neli puuki sajast."

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri tõdeb, et nii nagu gripi puhul, kus pole vahet, kas inimene haigestus ühte või teise viirusesse, on põhimõtteliselt puukentsefaliidigagi. "Kui te pole entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja saate puugilt nakkuse, siis ei mängi enam olulist rolli, kas entsefaliidiviiruse kinkis teile Euroopa või Siberi alatüübi viirust kandev puuk, võsa- või laanepuuk. Oluline on ainult tõsiasi, et te olete nakatunud haigusesse, mille vastu pole spetsiifilist ravi."

Saluri toob välja, et ainus võimalus end kaitsta on lasta end vaktsineerida või leevendada haigestumise järel haigussümptomeid ja loota, et sellest on abi. "Kindlasti tuleb aga puuknakkustel vahet teha. Entsefaliidi vastu on olemas vaktsiin ja seega saab lasta end vaktsineerida, sest tegemist on viirusega. Borrelioosi vastu aga pole vaktsiini. See on bakteriaalne nakkus, mida saab ravida antibiootikumidega."

Mullu oli Eestis 116 puukentsefaliidijuhtu ehk 100 000 elanikku kohta 8,8, mis on 39,8% rohkem kui 2014. aastal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee