Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika kuuluvad maailma kõige ebastabiilsemate regioonide hulka. Paaril varasemal aastal tulid põgenikud Euroopasse peamiselt Süüriast ja Iraagist.

Süürias ajavad inimesi uut elukohta otsima pikaleveninud kodusõda ja äärmusrühmituse Islamiriik esiletõus. Iraagis ajendavad inimesi kodusid maha jätma eelkõige Islamiriigi vallutused.

Mullu saabus üle Vahemere Euroopasse pisut üle miljoni põgeniku. Alates selle aasta algusest on üle Vahemere tulnud umbes 200 000 inimest.

Põgenike peamiseks sihtriigiks on taas saamas Itaalia. Kuigi põgenikelaine on tänu Euroopa Liidu ja Türgi kokkulepetele paaril viimasel kuul mõnevõrra vähenenud, ei tähenda see sugugi, et probleem oleks lahenenud.

Pigem on see vaikus enne tormi.

Näiteks ei ole välistatud, et Türgi loobub lepete täitmisest, sest riigi autoritaarne president Recep Tayyip Erdogan kasutab neid surveavalduseks Euroopa Liidule. Brüssel peab otsustama, kas ikkagi tantsib Erdogani pilli järgi.

Rahvaarv kasvab erakordselt kiiresti

Kindlasti on oodata Liibüast lähtuva põgenikevoolu kasvu, sest suve lähenedes muutub meresõit ohutumaks.

Seda on juba kinnitanud ka viimased päevad, kui Euroopa Liidu alused on Liibüa lähistel väikepaatidest peale võtnud tuhandeid põgenikke, kelle seejärel Itaalia sadamatesse viinud.

See on aga paraku vaid jäämäe tipp. Berliini rahvastiku- ja arenguinstituudi teadlaste värske uurimuse järgi ähvardab Euroopat enneolematu põgenikelaine. Nimelt kasvab Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas inimeste arv väga kiiresti.

Kõige suuremad murelapsed on Alžeeria, Iraan, Iraak, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Omaan, Palestiina, Süüria, Tuneesia, Egiptus ja Jeemen.

Praegu elab nendes riikides kokku 363 miljonit inimest. Aastaks 2030 ehk vaid 15 aastaga kasvab see number 458 miljonini, praegusest 95 miljonit rohkem.

Kõik nad tahavad äraelamiseks tööd leida, kuid see on juba praegu äärmiselt keeruline, sest inimeste arv kasvab töökohtade omast oluliselt kiiremini.

Tööpuudus ja perspektiivitus viib inimesed meeleheitele ja seetõttu võetakse suund Euroopale, mida peetakse rahu-, turvalisuse ja jõukusesaareks.

Berliini teadlased hoiatavad samuti, et tulevik paistab praegu nutune ka stabiilseks peetavates Pärsia lahe riikides.

Seni pakub riigiaparaat seal hästi tasustatud töökohti, kuid rahvastiku kiire juurdekasv, kõrged sõjakulutused ja odav nafta ei soosi senise ühiskonnamudeli jätkusuutlikkust. See aga tähendab, et sellestki regioonist hakkab tulevikus põgenikke Euroopasse liikuma.

Uurimus kinnitab veenvalt, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida inimestel pole häid tulevikuväljavaateid ja see mõjutab paraku ka elu Euroopas.

Tulevikuperspektiivi tasub kokku võtta ühe uurimuse autori Ruth Mülleri sõnadega: "Mõnikord hakkas mul kirjutuslaua taga tööd tehes halb."