Eesti uudised

Riigikontroll andis Estonian Airi päästmisele hävitava hinnangu 

Mattias Tammet, 25. mai 2016, 06:00
MASKEERING: Estonian Air enam ei lenda. Aga osa lennukeid küll – nüüd juba Nordica värvides. Foto: Heiko Kruusi
Kuidas riik viskas rapsides kümneid miljoneid tuulde ega võtnud isegi nõu kuulda.

Riigikontroll võttis üksipulgi lahti Estonian Airi majandusraskustest päästmise ürituse, mis päädis Euroopa Komisjoni kriitika ja firma pankrotiga. Selgub, et kogu asi oli hukule määratud juba märksa varem ja ettevõtte päästmisel tehti üks viga teise otsa. Toome siin olulisemad välja.

Samal teemal

Euroopa Komisjoni negatiivne otsus oleks olnud välditav. Selleks oleks pidanud nende poole pöörduma 2010. aastal, kui selgus, et raskustes ettevõtet on tõenäoliselt tarvis restruktureerida.

Komisjon oleks võinud seda eritingimustel lubada, ent neid ignoreeriti. Komisjonil oli vaid kaks põhimõtet: esiteks võib riik anda äriühingule raha, kui seda tehakse samal viisil nagu erainvestor.

Teiseks tohib riik firmat toetada vaid kord kümne aasta jooksul. Ehkki 2010. aasta sissemakse (17,9 miljonit eurot, mille eest sai riik 90% firma aktsiate omanikuks) kuulutati tagantjärele keelatud riigiabiks, ajas tegelikult komisjonil harja punaseks alles 2011. aastal välja kuulutatud 30 miljoni euro kasvustrateegia.

Ükski erainvestor poleks firmasse sellist investeeringut teinud. Kõik järgmised abipaketid olid juba automaatselt keelatud, sest riik aitas ettevõtet rohkem kui korra kümne aasta jooksul.

EA juhatuse esimees Tero Taskila pakkus välja Estoniani tegevuse ulatusliku laienemise ja hindas selle rahastusvajaduseks 130 miljonit eurot. Riik oli nõus andma 30 miljonit eurot.

Kommertspank, kellelt laenu küsiti, polnud nõus 25 miljonit eurot laenama. Strateegia jäi endiseks. Vähe sellest – Estonian Airi nõukogu kogunes laienemise tulemust arutama alles viis kuud pärast riigi rahaeraldust.

Esimesed riigiabianalüüsid tellis MKM alles 2013. aasta alguses, kuigi ohule, et minnakse komisjoniga vastuollu, viidati juba vähemalt 2010. aastal.

Estonian Airi hädad tabasid valitsust iga kord justkui välk selgest taevast. Aastatel 2010–2015 arutati Estonian Airiga seonduvat valitsuses 25 korda ning kõigil kordadel kiireloomuliselt, mis ei jätnud aega analüüsideks ega isegi andmete läbitöötamiseks. 

Reegel näeb ette, et materjalid peab valitsusele esitama seitse kalendripäeva enne istungit. Seda ei tehtud kordagi.

2012. aastal olevat majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts leidnud, et ettevõtte restruktureerimine kukub tõenäoliselt läbi ja seega pole mõistlik selleks raha eraldada.

Rahandusminister Ligi lisas, et raha eraldamine ei oleks ka ühisturu põhimõtetega kooskõlas. Järgmise aasta alguses tegi valitsus siiski otsuse eraldada Estonian Airile veel üle 16 miljoni euro laenu. Samuti tehti põhimõtteline otsus hoida neid vähemalt Euroopa Komisjoni otsuseni tegevuses.

Rahandusministeerium andis endale aru, et Estonian Airile antud laene ei saa tagasi. Kõige küünilisem näide on 2014. aasta, kui ministeerium kandis 28. novembril neile üle 12,1 miljoni eurose laenu ja kirjutas selle juba 31. detsembril korstnasse.

Mitte ühelgi korral, kui valitsus otsustas firmale raha või laenu eraldada, ei esitanud keegi valitsusele terviklikku äriplaani, mida edaspidi tegema hakatakse.

Valitsus jõudis põhimõttele, et Eestile on tingimata vaja oma lennufirmat. Seejuures isegi ei analüüsitud võimalikke alternatiive korralikult.

Erinevalt Estonian Airist on riik käitunud uute lennuettevõtete – Nordic Aviation Group (Nordica) ja Transpordi Varahaldus (TVH) – rahastamisel suhteliselt mõistlikult, järgides riigivaraseaduse põhimõtteid.

Nordica lennukFoto: Aivo Kallas / KliffKlaus

Siiski on sealgi kahtlaseid nüansse. Näiteks on Nordica lubadus kasumisse jõuda juba edasi lükkunud, aga kui palju, selgub tõenäoliselt juunis, kui avaldatakse ettevõtte esimese poolaasta tulemused.

Samuti tellis riik sõltumatult eksperdilt hinnangu Nordica ja TVH äriplaanidele, ent tegi otsuse enne hinnangu valmimist. Eksperdihinnang oli siiski hea.

Eile konverentsil viibinud endine peaminister Andrus Ansip saatis päeva lõpuks kommentaari: "Valitsus lähtus otsustamisel riigi ja rahva huvidest. Erinevate hinnangute alusel toob Tallinnas baseeruv lennundusettevõte Eesti majandusele aastas 140–160 miljonit eurot tulu. Seda on mitu korda rohkem, kui riigiabi anti. Minu valitsus ei saanud toetada otsust, mis oleks jätnud tuhanded Eesti kodanikud võimaluseta koju tagasi pöörduda. Pean ka praegu teadaoleva põhjal toonaseid valitsuse otsuseid õigeks ja riigile kasulikeks."

Andrus AnsipFoto: Mati Hiis

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee