Eesti uudised

"Sellist valikulist õigusemõistmist tulebki salaja pidada, muidu on liiga piinlik!" (3)

Katrin Helend-Aaviku, Teet Teder, 21. mai 2016, 06:00
ANOTHER BRICK IN THE WALL: Lasteporno valmistamises süüdistatav kirjanik Kaur Kender ütleb, et paraku on meie õigusriik selline, et riigile jääb alati õigus. Foto: Arno Saar
Kaur Kenderi kohtuprotsessile saab kaasa elada Nihilistis avalikustatud stenogrammide abil.

"Ma ei usu, et minu protsess kogu süsteemis midagi muudab. Ma olen lihtsalt järjekordne tellis seinas. Meie õigusriik on selline, et riigil on alati õigus," ütleb lasteporno valmistamises süüdistatav õudusnovelli autor Kaur Kender, kes avaldas Nihilistis oma kinniseks kuulutatud kohtuistungi stenogrammi.

Samal teemal

"Päriselt on ju niimoodi, et tegelikult õigusriigis ei tohiks riik kunagi küsida autori käest, et miks te seda tegite. Kui me räägime päriselt kunstivabadusest, siis ainus normaalne reaktsioon on see, et pole teie asi. Aga kuna ma olen juba kohtu all, siis ma lihtsalt tulen vastu," ütles kirjanik Kaur Kender kohtus.

Nii see mõtteavaldus kui ka kogu ülevaade kohtuistungil toimunust oleks ehk jäänudki kohtusaali kinnise ukse taha, kui Kender ei oleks seda stenogrammina Nihilistis avaldanud.

Igaüks saab seda lugedes mõtiskleda, kas istungi kinniseks kuulutamine oli põhjendatud või mitte. Kenderi arvates ei ole selline valikuline õigusemõistmine õigusriigile omane. "Seepärast seda tulebki salaja pidada, muidu on liiga piinlik," muigab Kender.

Ristküsitlus

Väljavõte Nihilistis avaldatud stenogrammist. Prokurör Lea Pähkel: "Kui te seda teksti kirjutasite siis te saite ju aru, et te kõnnite piiri peal."

Kender: "Ei. Ma ei ole kunagi piiri peal kõndinud, te isegi ei tea, kus piir on, need prantsuse kirjanikud kellest ma rääkisin, need on tohutult õudsemad, et ma pole isegi piiri lähedal mitte." /---/

Kohus: "Aga kõik eksperdid ütlesid et piiri peal."

Kender: "Nende jaoks, aga ma olen neist kõigist noorem, ma olen neist kõigist rohkem lugenud, ma ju tean oma kirjandust ja ma tean mida ma teen."

Pähkel: "Ei, aga piir on igas ühiskonnas. Me räägime eesti keeles"

Kender: "Aga ma ei ole ju eesti kirjanik."

Kender: "Ma olen eesti keele ori, keel on nagu vangla, mida väiksem on su keel, seda väiksem on su kong, mul on väike kong."

Pähkel: "Aga see teadmatus tuleb siis sellest, et te ei saanud aru, et eestlased võivad sellele valulikult reageerida."

Kender: "Mind ei huvita, kuidas eestlased reageerivad, mind huvitab see, kes teile korraldusi annab, miks te selle teadvalt valesüüdistuse mulle esitasite, see on ainus küsimus, mis mind huvitab Eesti õiguskaitsesüsteemi juures."

Pähkel: "Et tegemist on vandenõuteooriaga?"

Kender: "Ei, see ei ole vandenõuteooria. Teooria on see, kui ma kirjutan sellest ajalehes, praktika on see, et ma olen kohtu all. Ma olen ainsa kirjanikuna kohtu all."

Istung lõpeb sellega, et prokurör taotleb Kenderile kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, kuna eriti süüdistatava vandenõuteooriad ja eksperdi varem välja toodud traumad tekitavad temas kõhklusi kirjaniku tervislikus seisundis. Kohus nõustub psühhiaatrilise ekspertiisiga.

"To be continued. Hullumajas," kirjutab Kender oma kohtuülevaate lõppu.

Kohtuõudusest novelli ei kirjuta

"See on rohkem Foucault kui miski muu, mida ma varem kogenud olen. Pähkel kasutab gaslightingut. Või Stasi Zersetzungi. Selliste taktikate eesmärk on panna inimene oma mõistuses, mälus, tajus ise kahtlema. Psühholoogiline vägivald, millele järgneb nüüd psühhiaatriline. Ja kohus on, tsiteerides tunnistajana kohtus käinud Meelis Oidsalu "muretult erapoolik".

Võid olla kindel, et mitte minu poolel," jagab Kender Õhtulehele oma mõtteid kohtuistungist.

"Eestis mõistetakse 99% kohtusse jõudvatest asjadest esimeses astmes süüdi. USAs 38%. Meie õigusriik on selline, et riigil on alati õigus," ütleb Kender.

Kuigi süüdistused ja kohtuasi annavad Kenderi sõnul põnevat ainest uueks õudusnovelliks, viitab ta, et kirjateost sellest siiski ei sünni. Päriselu räägib iseenda eest.

"Mida mul oleks neile protokollidele kirjandusega lisada? Et prooviks nagu veel rumalama prokuröri välja mõelda, veel "muretumalt erapooliku" kohtu? Ma ei tea, isegi see kõik tundub juba ebausutav."

99% mõistetakse süüdi

"Jah, see info vastab tõele," kinnitab justiitsministeerium statistikat, et sajast kohtualusest pääseb karistuseta vaid üks inimene.

Ministeeriumi pressiesindaja ütleb, et hiiglasliku süüdimõistmiste arvu üks põhjus on see, et paljud asjad kohtus vaidlemisse ei lähegi.

Peamiseks mõjuriks on kokkuleppemenetluste osa, kus ei saagi kohus isikut õigeks mõista, vaid saab kokkuleppe kinnitada või selle prokuratuuri tagasi saata. Teine põhjus on see, et kohtusse jõuavad vaid n-ö kindlad asjad.

"Kui kohus teeb aastas veidi üle saja isiku puhul kuriteos õigeksmõistva otsuse, siis kordades enam on selliseid juhtumeid, kus isik süüdistatavana kohtusse ei jõuagi, kuna uurimisasutus ja prokuratuur on ise jõudnud veendumusele, et isik antud kuritegu toime ei pannud," märgib justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Stenogrammi avaldamise järel tuleb karistus?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee