Maailm

Pussy Riot: Venemaa vajab revolutsiooni (31)

Allan Espenberg, 21. mai 2016, 06:00
EESTKÕNELEJA: Punkbändi Pussy Riot kõige tuntum nägu Nadežda Tolokonnikova on praeguse Venemaa üks kuulsamaid poliitilisi aktiviste. Pildil kõneleb ta 5. mail Vilniuses toimunud konverentsil. Foto: Reuters / Scanpix
Vene punkbändi Pussy Riot liikmed Nadežda Tolokonnikova, Maria Aljohhina ja Jekaterina Samutsevitš pidid kirikus korraldatud performance’i eest tükk aega vanglas istuma. Mis on neidudest nüüdseks saanud ja millega nad tegelevad?

Kolmiku kõige tuntum nägu Nadežda Tolokonnikova on praeguse Venemaa üks kuulsamaid poliitilisi aktiviste. Ta on avalikult imestanud, et Pussy Riot sai tuntuks just tänu punkpalvusele kirikus. Samuti hämmastas teda võimude reaktsioon ja neidude vanglasse saatmine.

"Arusaamatu, miks meid kiusatakse taga just selle aktsiooni eest, aga mitte nende eest, mida me korraldasime varem ja mis olid tunduvalt tugevamad ja tõsisemad," on öelnud Tolokonnikova.

Lunastaja kirikus ikonostaasi ees tantsides ja lauldes «Jumalaema, kihuta Putin minemFoto: ITAR / Tass

Filosoof Mihhail Rõklini sõnutsi käitusid võimud tüdrukutega väga jõhkralt ja ebaõiglaselt.

Samal teemal

"Nendest said tolle ajastu sümbolid, aga opositsiooni jaoks kangelannad," märkis Rõklin, kelle hinnangul on Pussy Riot läinud igaveseks Putini režiimi vastase võitluse ajalukku.

"Nad tõusid esile protestiliikumise harjal, mis oli tingitud võltsitud parlamendivalimistest 2011. aasta detsembris ja Putini tagasivalimisest.

Pärast vabanemist jätkasid Aljohhina ja Tolokonnikova aktiivset ühiskondlikku tegevust. Nad asutasid vangide kaitsmiseks organisatsiooni «Зона права»ja samuti pandi tööle ajakirjandusportaal «Медиазона», mis keskendub seaduse ja vanglate problemaatikale Venemaal. Eeskätt lubasid nad aidata küll vangis istuvaid naisi, kuid võimud pole lubanud aktiviste vanglasse isegi mitte külastajatena.

Aljohhina ja Tolokonnikova püüdsid tegutseda edasi Venemaal, kuid sellest ei saanud asja. Sotši olümpiamängude ajal püüdsid nad esitada Putini-vastast etendust, kuid selle eest anti neile kere peale. Seejärel tahtsid nad külastada kolooniat Nižni Novgorodis, kuid seal ründas neid rühm Georgi lintidega inimesi.

Mullu võeti Tolokonnikova kinni Moskva kesklinnas, kui ta tahtis hakata vanglaürpidesse riietatud kaaslannaga õmblema Venemaa lippu vangistatud naiste toetuseks. See juhtus Venemaa suurel pidupäeval, 12. juunil, mis oli võimudele eriti alandav.

Filmivad, laulavad, võitlevad

Nii on Tolokonnikova ja Aljohhina esinenud inimõiguslaste korraldatud kontsertidel USAs ja Suurbritannias, saanud rollid teleseriaalis "Kaardimaja", proovinud kätt modellidena ja osalenud fotosessioonidel, võtnud osa Toronto homoparaadist, saanud mitu preemiat, ajendanud Barbara Hammondi kahetunnist näidendit "We Are Puty Riot" (seda esitleti Shepherdstowni teatrifestivalil) jne.

Nad on teinud endi tegevusest dokfilmi "Pussy vs. Putin". Selle aasta alguses esietendus Rootsis näidend punkpalvuse ja Pussy Rioti üle peetud kohtuprotsessi motiividel.

Usinalt teevad Pussy Rioti liikmed ka videoklippe. Ühes videos protesteerisid nad lauluga "I Can’t Breathe" politsei omavoli vastu USAs: see oli Pussy Rioti esimene ingliskeelne laul ja esimene Venemaa-väline protest.

Teises muusikavideos avaldas Pussy Riot toetust põgenikele, kiites seejuures ameeriklasi: "USA on hea näide tervest kultuurist, mille ehitasid üles immigrandid."

Aljohhina kavandab naistemuuseumi loomist Tšernogooriasse (Montenegro). Tema sõnul on New Balkan Women’s Museum "pühendatud naistele, naiste tehtud ja jutustab naistest". See tähendab seda, et muuseumis võib näha vaid naiskunstnikke, naiskuraatoreid jne.

Loomulikult teevad naised ka poliitilist agitatsiooni ja juhivad tähelepanu puudustele ja rikkumistele tänapäeva maailmas. Näiteks kui Aljohhina külastas eelmise aasta lõpus Tšehhimaad, siis pidi ta möönma: "Tšehhi pagulaslaagrid on nagu Venemaa vanglad, võib-olla isegi kohutavamad."

Tolokonnikova on nimetanud Donald Trumpi valimiskampaaniat naljanumbriks. "Ta võiks olla suurepärane komöödianäitleja, kuid mitte poliitik," ütles ta tänavu veebruaris USA ajakirjanikele.

Samas usub ta, et Trump ja Putin võiksid omavahel väga hästi läbi saada: "Neil on midagi ühist. Mõlemad provotseerivad meeleldi publikut." Kuid Tolokonnikova rõhutab, et see pole üleüldsegi nende tööülesanne.

"Provokatsioonid sobivad hästi näitlejatele, muusikutele, punkaritele, kuid mitte poliitikutele, kelle kohuseks on teenida ühiskondlikke huve. Individuaalsuse väljendamine ja meeletud teod, millega paistavad silma Trump ja Putin, ei kuulu nende ülesannete hulka," on Tolokonnikova kindel.

"Kui Trump peaks valimised võitma, oleks see katastroof. Ma teen kõik, mis minu võimuses, et seda ära hoida," teatas Tolokonnikova, kes kirjutas sel eesmärgil näiteks laulu Trumpi poliitilisest võitlusest Bernie Sandersiga.

Tolokonnikova märkis, et talle valmistaks suurt rõõmu, kui Trump ja Putin ei kasutaks oma positsioone teineteisele lähenemiseks, vaid vastupidi – loobuksid oma ametitest ja riigipea ambitsioonidest ning sõidaksid üheskoos näiteks kusagile Hawaiile. "Ma toetan neid ainult selles. Kuid ma ei taha näha kaht ohtlikku narri kahe võimsa riigi presidentidena," kuulutas Tolokonnikova.

Aljohhina on aga öelnud, et kui Vladimir Putin tuli esimest või isegi teist korda võimule, polevat Venemaal keegi näinud selles ohtu ega pidanud seda tõsiseltvõetavaks.

"Kõik naersid selle üle. Keegi ei osanud ette näha, et algab sõda Ukrainaga, annekteeritakse Krimm ja tekivad probleemid Süürias," ütles Aljohhina, teatades, et kui ameeriklased tahavad ka endile Putinit, siis hääletagu usinasti Trumpi poolt.

"Revolutsiooni käsiraamat"

Kaks kuud tagasi esitles Tolokonnikova rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Kölnis oma saksa keeles ilmunud esikteost, mille andis välja kirjastus Hanser Berlin ja mille pealkirja võib tõlkida "Revolutsiooni käsiraamat" või "Juhised revolutsiooni tegemiseks" ("Anleitung für eine Revolution").

224leheküljeline raamat jutustab Tolokonnikova elupõhimõtetest ja vanglaperioodist, koosnedes lühikestest tsitaatidest, intervjuulõikudest ja vanglas tehtud päevikumärkmetest.

Esitlusel nimetas Tolokonnikova Venemaad autoritaarseks riigiks, kus inimesed on kaitsetud riikliku vägivalla ees. "Putin on purustanud väga paljude inimeste lootused minu riigis, kuid kõik Venemaa inimesed pole kindlasti Putini toetajad," rääkis naine.

Tema sõnutsi pole kõik veel kadunud, kuna riigis on inimesi, kes püüavad midagi muuta. Tolokonnikova on veendunud, et revolutsioon seisneb protesteerimises ja ühiskonna probleemidele aktsioonidega tähelepanu juhtimises, kuid vägivalda ta ei poolda.

Raamatu esimeses lauses ütleb Tolokonnikova: "Kui Putinist vabanemiseks ja Venemaa naasmiseks ülemaailmsesse poliitilisse protsessi on vaja maha müüa oma hing, siis ma teen seda."

Venemaa peaprokuröri korruptsioon luubi all

Selle aasta alguses demonstreeris Tolokonnikova üldsusele satiirilist videoklippi "Chaika", milles on piinamisi, poomisnööriga vange ja raamistatud Putini portreed. Muusikavideo aluseks oli opositsionäär Aleksei Navalnõi korraldatud juurdlus Venemaa peaprokuröri Juri Tšaika ja tema poegade välismaale peidetud varanduse asjus.

KAADER VIDEOST: Nadežda Tolokonnikova Venemaa praprokuröri kehastamas.Foto: AFP / Scanpix

Tolokonnikova sõnutsi seisneb klipi mõte järgmises: "Tšaika räägib oma poegadele ja toetajatele, kuidas tappa ja varastada nii, et vahele ei jääks ja ka raha oleks külluslikult."

Tolokonnikova sõnutsi võiksid ka teised maailma riigid, eriti Šveits abistada Venemaad "Tšaika kaasuse" uurimisel, sest seal päevavalgele tulnud rahad on teenitud tänu suhtlusele kuritegeliku maailmaga.

Tolokonnikova on juhtinud tähelepanu ka sellele, et Venemaa võimud küll räägivad rahvale, et Euroopa on suremas ja kaotamas orientiire, kuid samas saadavad needsamad inimesed oma lapsi õppima Euroopa riikidesse ja hoiavad oma raha Šveitsi pankades.

Kuna Tolokonnikova on näinud Venemaa kohtute ja prokuratuuri korrumpeerunud süsteemi seestpoolt, siis pani ta suure rõõmuga selga mundri ja etendas selles klipis peaprokuröri ennast. Laulusõnades aga räägib Tšaika: "Ma armastan Venemaad. Ma olen patrioot. Kuid ma võin elada ka Šveitsis."

Filosoof Mihhail Rõklin aga hoiatab, et prokuratuuri mõnitamise eest on võimalik saata paljudeks aastaks vanglasse. "Võib-olla võetakse vastu ka seadus, et Putini solvamine loetakse kriminaalkuriteoks. Siis saabub lõpp ka netiprotestidele."

Punk-palvuse-järgsed repressioonid tõid kuulsuse

Varem suhteliselt tundmatu punkbänd Pussy Riot saavutas ülevenemaalise ja ka rahvusvahelise kuulsuse 21. veebruaril 2012. aastal Moskva Kristuse Lunastaja kirikus ikonostaasi ees tantsides ja lauldes "Jumalaema, kihuta Putin minema!" .

Võib-olla poleks see esitus laiemalt teatavaks saanudki, kui Venemaa võimud poleks alustanud kriminaaljuurdlust ja hakanud laulvaid tantsijaid tagakiusama. Pussy Rioti kolm liiget arreteeriti ja mõisteti 2012. aasta augustis huligaansuse paragrahvi alusel kaheks aastaks vangi.

Kuigi kõik kolm kaebasid kohtuotsuse edasi, jäeti Aljohhina ja Tolokonnikova karistused jõusse, kuid Samutsevitši oma asendati tingimisi karistusega. Pärast enam kui poolteiseaastast kinniistumist pääsesid Aljohhina ja Tolokonnikova 2013. aasta detsembris amnestiaga vabadusse, mistõttu neil jäi määratud karistusest kandmata vaid paar kuud.

Mullu detsembris kohtusid õigeusu vaimulikud Pussy Rioti liikmetega, et kuulda nende suust vabandust 2012. aastal toimunud kirikuaktsiooni eest. Hiljem oli patriarh Kirill sunnitud tunnistama, et tüdrukud kirikult andestust ei palunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee