Eesti uudised

Kohtupidamine Eesti moodi - 99% kohtualustest mõistetakse süüdi (19)

Teet Teder, 20. mai 2016, 18:08
HARJU MAAKOHUSFoto: ARNO SAAR
 „Jah, see info vastab tõele,“ kinnitab justiitsministeerium uskumatut statistikat, et sajast kohtualusest pääseb karistusest vaid üks inimene. Aastas teeb kohus vaid pisut rohkem kui 100 kuriteos kahtlustatava suhtes õigeksmõistva otsuse. Kas kohus on prokuratuuri kummitempel?

Justiitsministeerium Pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ütleb, et hiiglasliku süüdimõistmiste arvu üks põhjus on see, et paljud asjad kohtus vaidlemisse ei lähegi.

"Peamiseks mõjuriks on kokkuleppemenetluste osakaal menetluspraktikas (ligi 50%) – seal ei saagi kohus isikut õigeks mõista, vaid saab kokkuleppe kinnitada või selle prokuratuuri tagasi saata,“ selgitab Tuulik.

Tuulik tõdeb veel, et kohtusse jõuavad vaid nö kindlad asjad.

"Kui kohus teeb aastas veidi enam kui saja isiku suhtes kuriteos õigeksmõistva otsuse, siis kordades enam on selliseid juhtumeid, kus isik süüdistatavana kohtusse ei jõuagi, kuna uurimisasutus ja prokuratuur on ise jõudnud veendumusele, et isik antud kuritegu toime ei pannud,“ räägib ta, et sellisel juhul lõpetatakse menetlus juba enne kohtusse saatmist.

Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter ütleb, et kokkuleppemenetluse osakaal on muutunud domineerivaks suures osas riikides, mitte ainult Eestis.

"Alguses kujunes see välja Ameerika Ühendriikides. Esiti oli ka seal vastuseis suur. Kuid ajapikku harjuti, et kui süüdistatav süüle vastu ei vaidle, siis ikka väga põhjalikku kohtumenetlust asjas korraldada ei ole vaja. Aeg ja raha on igal pool piiratud ning kokkuleppemenetluse rakendamisega on võimalik säästa kriminaalmenetluse ressursse selleks, et teha põhjalikum kaalumine asjades, kus tõesti süü üle ka vaieldakse."

Selle tagajärjeks on see, et üldmenetluses lahendatakse väga väike osa kriminaalasjadest. Ginter ütleb, et 2015. aastal ainult 421 asja 7359-st (s.t. 5,7%).

"Kui vaadata õigeksmõistmisega lõppenud lahendite arvu, siis see on viimaste aastate jooksul tugevasti kahanenud," kinnitab ka professor ja lisab statistika. 2014. aasta jooksul mõisteti esimese ja teise astme kohtutes õigeks 87 isikut; 2012. aastal 156; 2008. aastal 176; ning 2007. aastal 227 isikut.

„Kui vaadata õigeksmõistetute protsenti kõigist kohtulahendi saanutest, siis on see väga madal (2014.a. 1,1%). Kui aga vaadata õigeksmõistetute arvu ning vaadata kui paljudes menetlustes üldse tõsiselt süüküsimust üldmenetluse kasutamisega vaidlustati, siis ei olegi nende õigeksmõistmiste arv nii tühine,“ ütleb ta.

Eesti pole kõrge süüdimõistmise otsuste arvult erandlikus situatsioonis.

"Samad probleemid on üleval ka teistes riikides. Sellest, et õigeksmõistmise protsent on madal ei saa teha automaatset järeldust, et kohtud oleks muutunud prokuratuuri kummitempliteks. Selleks, et hinnata kui sageli võib meie kohtutes juhtuda süütu inimese süüdimõistmist, oleks vaja märksa detailsemaid uuringuid," seletab Ginter.

"Ameerika Ühendriikides sai sellise suuna debatt tugevat hoogu sellest kui üks erainstitutsioon hakkas rahastama projekti, milles hakati tegema DNA analüüse jõustunud otsusega kohtuasjades, kus otsus oli tehtud enne DNA analüüside laiema kättesaadavuse tekkimist. Sellised ekspertiisid hakkasid välja tooma mitmeid kriminaalasju, kus isik oli põhjendamatult süüdi mõistetud. Meil selles suunas aktiivsemat uurimist toimunud ei ole. Kuid kahjuks pole põhjust arvata, et eksida suudavad ainult Ameerika Ühendriikide kohtud," tõdeb Ginter.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee