Eesti uudised

Rahva oma presidendi 16 kandidaati selgunud (46)

Juhan Haravee, 20. mai 2016, 06:00
 
Eneselegi teadmata Õhtulehe presidendivalimiste turniirile sattunud 32 poliitikust, ametnikust, haridus-, usu- ja äritegelasest on läbi mõõduvõtmise sõela suutnud end rahvaküsitluse abil pressida 16 kõrgeaulist Eesti kodanikku.

1. voor (16 paari):

 
 
 

 
 
 
 

 
 
 
 

 
 
 
 

 

2. voor (8 paari): 

 
 

 
 
 
 

 
 

Kokkuvõte 1. voorust:

Tõenäosus, et eile käivitunud Õhtulehe valimismaratoni superfinaali võitjaks osutub väärikas tegelane, kelle nimi jääb viimasena lauale ka päris presidendivalimiste käigus riigikogus või valimiskogus, pole asjatundjate hinnangul sugugi väike.

Kui selline meeldiv aps peakski juhtuma, lubame lugejaile, et Õhtulehest ei saa kõigele vaatamata Kadrioru ametlikku hääletoru ja vastvalitud riigipeast Õhtulehe õukonnakolumnisti.

Nüüd aga asja juurde! «Ühiskonnauuringute instituudis, kust meie alternatiivsete presidendivalimiste idee pärineb, sooviti algselt sellisel kujul uurida võimalike presidendikandidaatide toetust,» ütleb ühiskonnauuringute instituudi arvamusküsitluste koordinaator Tanel Paas pärast esimest pingelist valimisvooru. «Seda eelkõige põhjusel, et potentsiaalseid kandidaate on kindlasti rohkem, kui on avalikkusele teada antud.»

Tanel Paas ei pea mõttekaks esitada valijatele korraga 32 kandidaadiga nimekiri, kust saab välja valida ühe.

«Sel juhul tekib oht, et valitakse kõige tuntum, meedias hetkel figureeriv või lihtsalt nimekirja alguses olev inimene,» põhjendab Paas valimiste reeglistiku iseärasusi ja veretute duellide vajadust. «Ka tegelikkuses valitakse president lõpuks kahe kandidaadi seast. Nii tekkiski mõte jaotada kandidaadid paaridesse spordis tuntud olümpiasüsteemi põhjal. Võib küll küsida, kas tavapärane turniiritabel (kus kõik võistlevad kõigiga – toim) ei annaks ausamat tulemust, kuid sellisel juhul tekiks paare liiga palju ja küsitlusele vastajad ei jõuaks neid lihtsalt läbi hääletada.»

Paasi sõnul ei tasu sellise meelelahutusliku uuringu puhul tähelepanuta jätta ka võimalikku ühiskondlikku kasu. «Inimesed saavad rohkem teada presidendikandidaatide kandidaatidest ning samuti võib tihti rahva jaoks kaugeks jäävate presidendivalimiste vastu tekkida suurem huvi,» nendib Paas.

Informeerituse võimalikule kasvule kui ühiskondlikule kasule viitab Paasi hinnangul seegi, et paaride duellis oli üllatavalt suur osakaal vastajail, kes vastasid lihtsalt «ei oska öelda».

«Seitsme paari puhul oli see 50% või kõrgem ning vene rahvusest vastajate puhul kohati isegi 80% ja enam,» tõdeb Paas. «Sellise vastuse andnud inimeste suur osakaal viitab asjaolule, et kandidaate ei tunta piisavalt või ei peeta kumbagi piisavalt heaks, et valida üks kahest.»

Rahvas oskaks presidenti valida küll Praeguste tulemuste kõrval tasub Paasi arvates välja tuua mõned huvipakkuvad tähelepanekud «RAHVA OMA PRESIDENDI» valijate erakondlikku eelistust või demograafi list tausta silmas pidades.

  • Paaris Urmas Paet – Andres Herkel ületas Herkeli toetus Paeti oma ainult EKRE valijate seas. Isegi Vabaerakonna valijatest toetab 66,7% vastajatest Paeti.
  • Paaris Mart Helme – Aadu Must sai EKRE esimees Helme Keskerakonna valijatelt rohkem hääli keskerakondlane Must. Musta toetasid Helmest enam aga SDE, Reformierakonna, IRLi ning Vabaerakonna valijad.
  • Paaris Ants Laaneots – Jüri Luik sai Laaneots erakondliku eelistuse järgi Luigest suurema toetuse ainult EKRE valijatelt. Isegi Reformierakonna valijatest 63,6% toetab Jüri Luike.
  • Raskekaalu paaris Edgar Savisaar – Marju Lauristin ei osanud oma eelistust öelda vaid 23% venelastest ja 83,4% neist toetas Savisaart, samas kui eestlastest toetab teda presidendikandidaadina ainult 13,6%;
  • Paaris Marina Kaljurand – Allar Jõks on ainult EKRE valijad enam Jõksi poolt, tema poolt andis hääle 72,9% EKRE valijatest. Selles paaris oskas oma eelistuse öelda ka 60% vene rahvusest vastajatest ning Kaljuranda toetab neist 93%.

Miks duellantidepaarid on just nii- ja mitte teistsugused, sai selgitatud eilseski lehes. Raskekaalu paar Savisaar ja Lauristin pole sugugi kahekesi ringi sattunud kellegi kurja tahte läbi. Tosin presidendikandidaadi kandidaati said esimesena asukoha tabelis vastavalt oma reitingule populaarsusküsitluses selle aasta aprillis.

Ülejäänud kandidaatide positsiooni parem-edasi tabelis selgitas loosiõnn või -õnnetus. Seega viis kunagised võitluskaaslased Lauristini ja Savisaare taas kokku seotud silmadega Fortuuna.

Ka teiste paaride puhul ei tasuks otsida kellegi salanõu. Kel on valimistulemuste analüüsi vastu sügavam huvi, võib ühiskonnauuringute instituudi kodulehel (http://www.inst.ee/uuringud) andmed oma silmaga üle käia.

Samal teemal

3. juuni 2016, 06:00
Rahva oma presidendi valimistel mängus veel vaid kaks prominentset segapaari
30. mai 2016, 18:41
IRL ja Vabaerakond toetavad presidendikandidaadina Allar Jõksi
22. mai 2016, 17:05
Karilaid: otse valitud president oleks võimu tasakaalustaja
20. mai 2016, 16:44
Marina Kaljuranda nõustab 25aastane reformierakondlane

46 KOMMENTAARI

r
Teie võite oma presidenti prügimäel valida
v
v6rulane 20. mai 2016, 17:47
Kl6psisin just oma arvamused ka kysitlusse, viskas protsendid v2lja, aga see on t2iesti erinev teie avaldatust, "Ohtuleht" ! Kaljurand-44%, J6ks-56% ; Terras-52%, Kallas-48%. Miks te valetate, Ohtuleht!
Loe kõiki (46)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee