Eesti uudised

Kuidas presidenti tegelikult valima hakatakse (8)

Mattias Tammet, reporter, 19. mai 2016 06:39
Foto: MARIANNE LOORENTS
Toomas Hendrik Ilvese ametiaeg lõppeb 11. oktoobril. Hiljemalt 10  päeva ja kõige rohkem 60 päeva enne seda peab olema selge, kes 12. oktoobril ametivande annab.

  • Arvestades, et presidendi valimine peab mahtuma nendesse raamidesse (60–10 päeva enne eelmise presidendi ametiaja lõppu), otsustab lõpliku valimispäeva riigikogu esimees, kes kutsub kokku riigikogu erakorralise istungi. Tõenäoliselt toimub see istung 30. augustil.
  • 4–2 päeva enne istungit esitavad riigikogu liikmed valimiskomisjonile oma kandidaadid. Iga liige võib esitada vaid ühe kandidaadi. Ülesseadmiseks peavad kandidaadi esitama vähemalt 21 riigikogu liiget.
  • Erakorralisel istungil (1. valimispäeval) valivad riigikogu liikmed ülesseatud kandidaatide vahel. Võitjaks osutub kandidaat, kes on saanud vähemalt 68 häält.
  • Kui keegi 68 häält ei kogu, koguneb riigikogu järgmisel päeval 2. hääletusvooruks. Enne seda peavad riigikogu liikmed kandidaadid uuesti üles seadma.
  • 2. hääletusvoorus valivad riigikogu liikmed kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Võitjaks osutub kandidaat, kellel on vähemalt 68 häält.
  • Kui keegi 2. voorus 68 häält ei kogu, korraldatakse samal päeval 3. hääletusvoor. Seal osalevad automaatselt kaks kandidaati, kes said 2. voorus kõige rohkem hääli.
  • Kui keegi ka 3. voorus 68 häält ei kogu, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, tehes selle aja ja koha teatavaks hiljemalt järgmisel päeval.
  • Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja 243 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajast. Omavalitsuse volikogud peavad seitse päeva enne uut valimispäeva endi seast esindajad valima. Enamikest KOVdest valitakse ainult üks esindaja, aga suurematest linnadest ja omavalitsustest valitakse 2, Tartus 4 ja Tallinnas 10.
  • Valimiskogu 1. voorus kantakse hääletussedelile riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide nimed ning valimiskogu liikmed võivad ka uusi kandidaate üles seada. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel.
  • Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus. Kui 1. voorus keegi valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval 2. voor.
  • Valimiskogu 2. voorus osalevad kaks 1. voorus kõige enam hääli saanud kandidaati. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete enamus.

Samal teemal

22.05.2016
Karilaid: otse valitud president oleks võimu tasakaalustaja
20.05.2016
Rahva oma presidendi 16 kandidaati selgunud
20.05.2016
Valimismängud on riskantsed asjad!
19.05.2016
RAHVA PRESIDENT: vali Eestile parim president! Kes selleks on?