Krimi

Kui see oleks film, siis ei usuks: katked Kenderi lapspornoprotsessilt (70)

Martin Šmutov, 17. mai 2016 13:26
Kaur Kenderi kohtuasi Tags: Kaur KenderFoto: Arno Saar
Harju maakohtus käib kinnine kohtuprotsess kirjanik Kaur Kenderi üle, keda süüdistatakse lapsporno valmistamises ja levitamises. 

Kirjanikku süüdistatakse lapsporno valmistamises ja levitamises seoses skandaalse teose "UNTITLED12". Kender peab protsessist aga päevikut oma veebižurnaalis Nihilist.fm.

Samal teemal

16. mail avaldati seal väidetav transkriptsioon ristküsitlusest, kus võtsid osa prokurör Lea Pähkel, süüdistatav Kaur Kender, kohtunik Leo Kunman ja Kenderi kaitsja Paul Keres. Avaldame sellest mõned väljavõtted.

Kirjutamisest

Kender: Aga me hakkasime seda 2014 kirjutama, kaks kuud enne seda, kui ilmus Untitled 12. Need lood olid kõik üleval, kui ma käisin Ken-Marti Vaheriga kaklemas novembris 2014, kõik see oli parem, ja teate, arvamusartikkel on selliste süsteemi limukate nagu Mihkel Kunnus, Margus Kurm, Maarja Vaino, selliste limukate jaoks, et anda timukatele mõõkasid millega kunsti kallale tulla. Muuks ei ole arvamusartikleid vaja.

Pähkel: Te nimetasite praegu need inimesed ära, kes teie suhtes on nagu arvamust, noh, teid kritiseerinud.

Kender: Jah, just, sest sellepärast, et kui küsimuse all on kirjanik versus riik, need, kes lähevad riigi poole, need ongi limukad. Need on need, kes Stalini ajal olid limukad, kes olid Hitleri ajal limukad, kes on alati limukad. Kirjanik seisab üksi, riik on vägivallamasin. Kui mingi limukas arvab, et riigil on abi vaja, siis see inimene on minu jaoks vähem kui null.

Pähkel: Aga kas te siis kriitikat üldse ei talu?

Kender: Ma kriitikat talun, aga ma olen kolme lapse isa, kes on minemas kolmeks aastaks vanglasse, see on kirjanduskriitika? See on jube stalinlik lähenemine.

Vabadusest

Pähkel: Nüüd me jõuamegi selle huvitava asja juurde, te arvate, et te kasutate sõnu, mida inimesed jäävad uskuma? Te ütlete, et kirjanik ei vastuta mitte millegi ees?

Kender: Ei. Mitte millegi ees.

Pähkel: Kust tuleb niisukene-

Kender: Põhiseadusest. Kunstid ja teadused on vabad. Põhiseadusest.

Pähkel: Hea küll, see põhiseadus on-

Kender: Okei, okupeerime Eesti, siis jääb kirjanik ikka vabaks.

Pähkel: Ei, aga ma mõtlen inimesena, te olete ju eelkõige inimene, põhiseadusega või ilma põhiseaduseta.

Kender: Ei ole kindel, kas looja on eelkõige inimene, see vastutus kunsti ees on nii suur ja see on nii raske, et vahepeal tekib selliseid küsimusi, et võib-olla on see midagi deemonlikku.

Kirjanikuks olemisest

Pähkel: Mhm. Räägime sellest, et te ütlesite, et olete väga hea kirjanik.

Kender: Mulle on vande all kinnitanud kuus eesti juhtivad kirjandusteadlast, et ma pole väga mage kirjanik, et ma olen ainus kirjanik, kellel selline au on Eesti Vabariigis, kui nad praegu midagi vastu ütlevad, et ma pole hea kirjanik, siis tuleks kõigi nende vastu asi algatada.

Pähkel: Et seda ma tahtsingi küsida, et millel see teie arvamus enda hea kirjanikuks olemise kohta põhineb?

Kender: Viimase kinnituse sain kohtust, kui kuus juhtivat-

Pähkel: Aga enne seda? See on nii kõrge enesehinnang.

Kender: Mul ei ole kõrge enesehinnang, mul on ainult kõrge enesehinnang kirjanikuna.

Kirjanduse väärtusest

Kohus: Politsei helistas, võtsite maha selle ja ometigi peale seda avaldasite ja tõlkisite-

Kender: Ja siis ma tulin Eestisse, sain Pauliga kokku, lugesin seadust, sain kokku sõpradega, sain kokku oma 47 sõbraga kelle hulgas on Hardo Pajula, Ahto Lobjakas, Andrus Elbing, Henry Kõrvits, Jim Ashilevi, Taavi Eelmaa ja veel 47 sõpra, kes avaldasid selle loo oma nime all, sest nad on kindlad, et nad pole idioodid, et tegu on kirjandusega, et prokuratuuri esitatud süüdistus on ebaseaduslik, et see on alusetu. Ja siis ma avaldasin selle uuesti.

Kohus: Kirjanduse ??

Kender: Selle üle

Kohus: Mulle pole keegi öelnud, et sel mingit väärtust on

Kender: Kuidas ei ole? 6 tunnistajat käis ütlemas teile seda

Kohus: Nad ütlesid, et jah sarnane sellele kirjandusteosele, aga keegi ei öelnud, et mingi väärtus on, mina küll ei saanud aru

Kender: Tohoh. Sellest ilmub “Keeles ja kirjanduses,” suur analüüs, ja kui te ütlete, et see ei näita selle väärtust, siis-

Kohus: Analüüsid harutavad selle lahti, aga keegi pole öelnud, et sellel on mingi väärtus.

Piiride tunnetamisest

Pähkel: Kui te seda teksti kirjutasite siis te saite ju aru, et te kõnnite piiri peal.

Kender: EI. Ma ei ole kunagi piiri peal kõndinud, te isegi ei tea, kus piir on, need prantsuse kirjanikud kellest ma rääkisin, need on tohutult, raskemalt õudsamad, et ma pole isegi piiri lähedal mitte,

Pähkel: On neid tõlgitud eesti keelde?

Kender: Ei, aga ma arvan, et varsti tõlgitakse.

Kohus: Aga kõik eksperdid ütlesid et piiri peal

Kender: Nende jaoks, aga ma olen neist kõigist noorem, ma olen neist kõigist rohkem lugenud, ma ju tean oma kirjandust ja ma tean mida ma teen.

Pähkel: Ei aga piir on igas ühiskonnas,

Kender: Ei, piir on

Pähkel: Me räägime eesti keeles

Kender: Aga ma ei ole ju eesti kirjanik, ma ei ole ju eesti riigikirjanik,

Pähkel: Aga te kirjutasite ju eesti keeles selle, kes seda veel loeb seda, türklane ei loe seda

Kender: Ma olen eesti keele ori, keel on nagu vangla, mida väiksem on su keel, seda väiksem on su kong, mul on väike kong.

Pähkel: Aga see teadmatus tuleb siis millest, sellest, et te olete nagu, et te ei saanud aru, et eestlased võivad sellele valulikult reageerida

Kender: Mind ei huvita mida eestlased reageerivad, mind huvitab see, kes teile korraldusi annab, miks te selle teadvalt valesüüdistuse mulle esitasite, see on ainus küsimus, mis mind huvitab eesti õiguskaitsesüsteemi juures.

Pähkel: Et tegemist on vandenõuteooriaga?

Kender: Ei see ei ole vandenõuteooria, teooria on see kui ma kirjutan sellest ajalehes, praktika on see, et ma olen kohtu all, ma olen ainsa kirjanikuna kohtu all

Pähkel: Eksperdid ütlesid, et säärast asja pole varem üllitatud.

Kender: Eesti keeles, sesmõttes, et eesti kirjaniku poolt muidugi mitte, igaüks neist oli lugenud Lolitat, Markii De Sade-i

Pähkel: Nad ei ole võrreldavad

Kender: Muidugi, sellesmõttes, et De Sade on palju õudsem

Mõjust lastele

Kender: see on väljamõeldis, aga mis puudutab lapsi, siis Adamson kes on kirjandusõpetaja, teadlane, vastas teile laste kohta ära, et teil ei ole neist mõtet rohkem rääkida: Lapsed ei loe midagi enam eesti keeles. Lapsi ei koti eesti kirjandus. Selles mõttes-

Pähkel: Kas see ei pane teid muretsema?

Kender: Ma olen üks väheseid keda nad loevad, peaasi et nad mindki loevad.

Pähkel: Kuigi ma arvan, et kohustuslikus kirjanduses loevad küll

Kender: Ma vastan iga nädal laste, noorte kirjadele, kes loevad kohustuslikus kirjanduses mu “iseseisvuspäeva,” mu “ebanormaalset” ja neid asju. Nad ei pea seda U12 lugema, kuigi kui vaadata, mis twitteris tundub, siis paistab, et see on noorte hulgas väga populaarne. A teate, mis noortel on? Noored on kakskeelsed, nad teavad kogu ingliskeelset traditsiooni, nad saavad aru, et see on kirjandus. Noored ei tööta päevade kaupa prokurörina pervertidega, noored ei arva, et see on dokumentalistika, noored saavad aru, et se on kirjandus.

Narkootikumidest 

Pähkel: aga fentanüül valmistab teile muret, sest olete puutunud kokku nende tarvitajatega, näinud surmasi, aga kanep? miks te arvate et kanep ni süütu on?

Kender: kanepi probleem olete teie, kanepi probleem on see, et teete noortest kurjategijad, usas legaliseeritakse, kanadas, te panete inimesi selle eest jätkuvalt vangi, mulle kanep üldse ei meeldi, see teeb mind debiilikuks , ma ei taha olla debiilik, ma tahan tark olla

Pähkel: vbla teeb need teised noored ka debiilikuks

Kender: see ei ole minu asi, teie teete nad kurjategijateks ja mina tahan selle ära lõpetada

Pähkel: a kui nad debiilikud on?

Kender: see ei ole ühegi riigi asi, valitsegu siis debiilikuid, nad ei tohi vangid olla, kui kanep teeks debiilikuks siis ühendriigid seda ei legaliseeriks

Pähkel: meid on ainult 1,3 miljonit, neid on rohkem

Kender: vaadake targemate järgi

Tarkusest 

Kohus: Kas siis teist keegi targem ei olegi?

Kender: Kõik. Ütleme nii, et teaduse valdkonnas Mihhail Lotman, tohutult. Aga mis puudutab kirjutamise tehnikat, siis ma arvan, et ma olen üks viiest, parimast, aga muudes valdkondades lugupeetud kohus, olen ma väga loll. Aga mis puudutab mu kunsti, seal loen ennast professionaaliks.

Kes on kõige kõvem?

Kohus: Aga need, kes ei ole kirjanikud, aga on mingi muu ameti peal, võiksid kiita ennast, et nad on kõige kõveda, ma tahaks kohtuniku puhul täpselt samamoodi, et olen suur kohtunik ja need teised kohtunikud ei tea midagi

Kender: Päris hästi kõlab, ma kirjutaks alla praeguse kogemusega

Kohus: Ma vaatangi seda, et ma hakkan ennast niimoodi-

Kender: Jah, aga teil on võim, mul ei ole midagi peale sõnade.

Kohus: mulle alati meenub, ??? kui keegi kukkus ennast kiitma, püksi sitta, hästi tihti ???

Kender: Absoluutselt, nii ongi

Kohus: miks ta selle võrdusmärgi sinna vahele pani?

Kender: Sest kirjanikul ei ole midagi muud peale kui nemad, nende jutt ja nende teosed. Kohtunikul on see, te tulete

Kohus: suurem võim?

Kender: Aga miks ei ole nii, et ma tulen tuppa ja teie tõusete püsti? Miks mina pean tõusma? Kes selle paika on pannud? Igal ametil on:

Kohus: te tõusete kohtu pärast püsti.

Kender: Aga igal ametil on omad asjad, ise peame endast jaurama, kui ise endast ei räägi, siis ei räägi meist keegi.

Ohvritest

Keres: Mhmh. Ok. Mul on selline küsimus. Kui sa seda teksti kirjutasid, pidasid sa üldse võimalikuks, et kasvõi üks laps saab viga?

Kender: Ei! mis jutt see on?

Keres: kui sa oleksid pidanud võimalikuks, et üks laps saab viga, kas sa oleksid kirjutanud?

Kender: kirjutamine ei tee kellelegi viga, selline ilukirjanduse tegemine, see on nii jabur mõte

Keres: aga kui hüpoteetiliselt, kui on võimalik, et laps saab viga

Kender: päris laps?

Keres: päris laps.

Kender: kui mul on tunne, et päris laps saab viga, siis ma panen kogu nihilisti kinni.

Keres: siis ei kirjuta?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee