Eurovision

EUROVISIONI VÕITJA JAMALA: tahtsin, et laul oleks võimas nagu filmi "Schindleri nimekiri" muusika! (1)

Katharina Toomemets, Stockholm, Urmas Vahe, 16. mai 2016, 06:00
VÕIDURÕÕM: «Ma olin väga tänulik, et publik mind nii soojalt vastu võttis. Aitäh, Globen! Samuti aitäh Eurovisioni korraldajatele,» tänas tänavuse Eurovisioni võitja Jamala. Andres Putting (EBU)
Ukraina võidulugu "1944" räägib Venemaa meelehärmiks, kuidas krimmitatarlasi küüditati.

"Mul pole piisavalt sõnu, et oma tundeid väljendada. See oli imeline. See oli hullumeelne. Ma olin kindel, et kui laulan tõtt, võib see inimesi tõeliselt puudutada. Ja mul oli õigus." Nii õhkas Eurovisioni lauluvõistluse võitja Jamala (33), kui finaal ööl vastu pühapäeva Stockholmi Globeni kontserdihallis oli lõppenud. Ukrainale on see juba teine võit Eurovisionil.

Finaal pakkus pinget ja üllatusi viimaste sekunditeni. Uue korra järgi andsid lauludele kõigepealt punkte eri riikide žüriid ning alles seejärel liideti telefonihääletuse tulemused.

Jamala Andres Putting (EBU)

Samal teemal

Kui žürii edetabelit juhtis ülivõimsalt Austraalia, siis televaatajate punktid tõid ootamatu pöörde: võitis hoopis Ukraina. Venemaa, kellele ennustasid esikohta kihlveokontorid, jäi kolmandaks.

Jamala, kodanikunimega Susana Jamaladinova, oli pärast võitu peaaegu sõnatu. Küllap mängis rolli seegi, et tema inglise keele oskus pole väga hea – nii andis ta pressikonverentsi osalt ukraina keeles.

"Ma olin väga tänulik, et publik mind nii soojalt vastu võttis. Aitäh, Globen! Samuti aitäh Eurovisioni korraldajatele. Ma nautisin neid kolme minutit. On väga suur au ja ka suur vastutus, et te minu poolt hääletasite."

Vihjab laulus ka Vene-Ukraina konfliktile

Jamala eurolugu "1944" räägib, kuidas nõukogude võim küüditas Jossif Stalini ajal 240 000 tatarlast Krimmist Kesk-Aasiasse ja Siberisse inimtühjadele aladele. Paljud neist hukkusid nälja ja kurnatuse tõttu.

Ent Jamala kinnitusel hõlmab laulu sisu samuti olevikku: nimelt on tatarlased võrrelnud hiljutist Krimmi liitmist Venemaaga just Stalini terroriga. "Praegu elavad krimmitatarlased ka okupeeritud territooriumil ja see on nende jaoks väga raske. Nad on tohutu surve all."

"Pühendan selle laulu oma vanavanaemale ja tema tütrele, kelle matmispaik on tähistamata, kuid ka veel neile tuhandetele tatarlastele, kes elu kaotasid ja kellest ei ole isegi fotosid," on Jamala varem öelnud.

Võidujärgsel pressikonverentsil rääkis lauljatar aga pisarsilmi: "On väga raske selgitada, kuidas ma ennast tunnen. Ma eelistaks, et kõiki neid kohutavaid asju poleks minu vanavanaemaga juhtunud ja et seda laulugi poleks olemas."

Jamala paljastas sellegi, et kui ta etteasteks valmistus, kuulas ta Steven Spielbergi holokaustifilmi "Schindleri nimekiri" muusikat. "Soovisin, et minu laulul oleks samasugune jõud."

Ukraina võistluslugu pahandas aga Vene võime, sest see mustavat Venemaad. Eurovisioni korraldajad leidsid siiski, et laul ei lähe vastuollu võistluse reeglitega, mis keelavad palade poliitilise sisu.

Paar päeva tagasi kirjutas omakorda Ukraina rahvusringhäälingu direktor Zurab Alasania Facebookis, et Venemaa võidu korral keeldub Ukraina osalemast 2017. aasta Eurovisionil.

Kui Jamalalt pressikonverentsi lõpus küsiti, kas järgmise aasta Eurovision peaks toimuma Krimmis, vastas ta: "Me ei tea, kus linnas, kuid kindlasti toimub see Ukrainas."

Jamala on olnud edukas ka varem

Eurovisioni võit pole Jamalale seni ainus esikoht rahvusvahelisel lauluvõistlusel, hästi on tal läinud minevikuski – aastal 2009 tunnistati ta parimaks konkursil "Uus laine".

Ukraina on Eurovisioni lauluvõistlusel osalenud alates aastast 2003. Kord on ta juba võitnud, kui aastal 2004 esindas riiki lauljatar Ruslana looga "Wild Dances". Kahel aastal järjest on nad jäänud teiseks: 2007. aastal Verka Serdjutška esitatud lauluga "Dancing Lasha Tumbai" ja 2008. aastal, kui neid esindas Ani Lorak lauluga "Shady Lady". Ukraina ei ole jäänud kordagi välja lauluvõistluse finaalist.

Tänavuse võistlusloo valisid Ukrainas välja žürii ja televaatajad. Jamala köitis hääletajaid oma väljendusrikka näo ja võimsa häälega. Jamala on sündinud Kõrgõzstanis, kuhu tema esivanemad Stalini ajal asumisele saadeti.

Tema isa on moslemist krimmitatarlane, ema aga Armeenia päritolu kristlane. Kui Ukraina iseseisvus, kolis perekond Krimmi elama. Jamala võitis tänavuse võistluse 534 punktiga.

Priit Pajusaar: Eesti ei jätnud Venemaad punktidest tahtlikult ilma

Priit Pajusaar  Laura Oks

Mitmete eurolugude autor Priit Pajusaar võttis enda kanda Eesti spetsialistidest koosnenud viieliikmelise žürii esimehe koha ja saab selle eest eriti venelastelt kurjustada. Nimelt andis Venemaa žürii eestlastele hääletamisel traditsioonilised paar punkti, millele Eesti ei vastanud sama mõõduga ja jättis idanaabrid nullipoisteks.

"Seda ei või nad väita absoluutselt, et eestlased ei andnud Venemaale punkte tahtlikult. Eestlasedki pidid panema 26 laupäeval esinenud riiki järjestusse. Punkte jätkus kümnele. Venemaale polnud lisapunkte kusagilt võtta, nagu mustkunstnik võtab torukübarast välja küülikuid. Võin venelaste rahustuseks öelda, et üldises paremusreas oli Venemaa täitsa heal kohal. Ainult punkte neile tõepoolest ei jätkunud. Aga ka konkurss oli tänavu kõige kõvem – nii palju kui mina olen sellel karussellil tiirelnud."

Juhan Paadam: selgus tuli majja hääletamise ajal

Kauaaegne «Eurolaulu» peaprodutsent Juhan Paadam tõdes, et uus punktisüsteem ei jõudnud talle esialgu kohale. «Aga kui hääletus juba käis, tuli ka selgus majja. Ja see üllatas. Meeldivalt.

Juhan Paadam Teet Malsroos

Süsteem tundub olema täitsa vahva. See, mis toimus esikolmikus või isegi -viisikus, olenes ju viimastest riikidest. Ja poolakate tõus totaalsest sügavikust, kus nad oma žüriilt saadud seitsme punktiga istusid. Ja kui publik andis 222 punkti, mis kergitas Poola lillelapse austusväärsele 8. kohale – see oli ju võimas.

Muidugi võib näiteks venelastel olla eriarvamus, kellele võib tunduda, et nendelt on võit jõuga ära võetud. Ma ei taha enda õlule võtta selgeltnägija oreooli, aga enne võistlust kuulutasin ma kõikjal, et armutu rebimine läheb lahti venelaste, ukrainlaste ja Austraalia vahel.

Täpselt nii ka läks, ainult kolm kanget olid teises järjekorras. Venelastele ennustasin kindlat esikohta. Põhjus oli ilmselge – see oli professionaalselt viimseni lihvitud väga hea lugu. Kõik oli paigas. Alustades muusikast ja lõpetades esmapilgul muusikaväliste detailidega.

Ütlesin sedagi, et venelastele väga ohtlikku kaugusesse jõuavad ka Austraalia ja Ukraina. Kui vaadata uut süsteemi, kus rahvas ja žürii on lahku löödud, siis pole venelastel mingit põhjust «röövitud esikoha» pärast pahandada, sest žürii hääletuse järgi platseerusid nad alles 5.-6. kohale, mis ei anna Filipp Kirkorovile kurjustamiseks mingit põhjust.

Omal ajal ei olnud ma kunagi nn kombineeritud hääletussüsteemi pooldaja. Minul oli alati kodužürii, välisžürii ja rahvas – ma ei liitnud neid numbreid kunagi kokku. Teadsin, et liitmisel tekib alati konflikt ja lendama hakkavad alati sellised väljendid nagu «žürii tahe keeras alati meie nii hea laulu kihva». Millele lisanduvad žürii väited, et rahvas ei oska kunagi õiglaselt hääletada.

See konflikt on juba rahvuslikku eelvooru programmeeritud. Ent nüüd olen kohvilauas vanadelt olijatelt tihtipeale kuulnud, et välisžürii tuleks tagasi tuua. See on väide, mis mind tõsiselt üllatab. Aga just selle žüriivalikuga võitsime ka Eurovisioni. Nii rahvusliku vooru kui ka suure võistluse. Aga ka siis oli eriarvamusi vägagi palju.»

Paadam ei mäleta niivõrd poliitikatihedat konkurssi kui tänavune, vahendab Menu.ee. «Žüriid võtsid selgelt poliitilise seisukoha Euroopas toimuvate protsesside suhtes. See on täiesti selge. Rahvas hääletas teistmoodi, nagu me punktisummast nägime,» selgitas ta.

Olavi Pihlamägi: mu süda tilgub verd, et poliitika on Eurovisionile jõudnud

"Mulle on poliitika toomine meelelahutuslikule lavale nii vastukarva, kui see vähegi võib olla," on Eurovisioni ekspert Olavi Pihlamägi otsekohene.

Olavi Pihlamägi Heiko Kruusi

"Mis jääb Ukraina laulust järgi, kui võtame sealt ümbert ära kurva legendi küüditatud vanaisast, surnud vanaemast, nende viiest lapsest Kasahstani kõrbes… Kas tegu on ikka laulu või puhtalt poliitilise manifestatsiooniga?"

Uue punktisüsteemi kohta ütleb Pihlamägi, et kuigi see oli igasugustele seletustele vaatamata arusaamatu, oli see kindlasti põnev.

"Korraldajatel oli selles õigus, et pinge säilis kuni viimase sekundini. Paiguti tekkis mulje, et asi oli lausa meelega segaseks aetud, et arusaajaid oleks võimalikult vähe. Sest isegi saatejuhid ei saanud asjast lõpuni aru – seda oli nende ebalusest selgest märgata. Aga kõik oli vaieldamatult põnevalt tehtud. Välisele keerukusele vaatamata ei muutunud ju midagi. Pooled hääled tulid publikult, pooled žüriilt. Süsteem ei teinud kedagi võitjaks või kaotajaks. Efektne oli ainult see süsteem, kuidas kõik välja mängiti."

Pihlamägi tunnistab, et Jüri Pootsmanni eelvoorus viimaseks jäämine oli talle pettumus. "Minu silmis varjus kõik selle taha, et poisile anti viimasel hetkel natuke liiga palju ülesandeid, mida ta ei suutnud lihtsalt täita. Visuaalgi jäi ootamatult tagasihoidlikuks."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee