Reis

Mitmenäoline Küpros: üks saar, kaks riiki (3)

Karoliina Vasli, 14. mai 2016, 06:00
JALGSIRÄNNAK TIPPU: Põhja-Küprose üks suuremaid turistimagneteid on Püha Hilarioni kindluse varemed. Omamoodi väljakutse on seegi, et selle nägemiseks tuleb omal jalal kaljurünga tippu rühkida. Foto: Vida Press
"Lähed põhjapoole ka? Ma sinna oma nina ei topiks," kortsutas üks Lõuna-Küprosel elav mees minuga vesteldes kulmu. See on ilmekas näide, kui lõhestunud on väikesaar, mille lõunaosas elavad põlised kohalikud ja põhjaosas peamiselt türklased.

Vautšeriportaalides näeb viimasel ajal tihti soodsaid pakkumisi, mis lubavad sügiseks nädalast puhkust Küprosel alates kahesajast eurost. "Mis mõttes," pahandas üks mu tuttav sellest kuuldes.

Tema oli sügiseks soetanud juba ligi 700eurose puhkusepaketi. Tegelikult peitub hinnavahe peale ööbimiskoha tärnide ka selles, kummasse saare ossa sõita.

Väga odavalt saab Põhja-Küprosele, mis on türklaste valduses. Eurodega pole seal midagi teha, vaja on Türgi liire.

JALGSIRÄNNAK TIPPU: Põhja-Küprose üks suuremaid turistimagneteid on Püha Hilarioni kindluse varemed. Omamoodi väljakutse on seegi, et selle nägemiseks tuleb omal jalal kaljurünga tippu rühkida. Foto: Vida Press

Paketireisides pakutakse peamiselt Keryneia linnas ja selle ümbruses asuvaid hotelle. Linna reklaamitakse turistidele peamiselt ristirüütlite kindlusega, mis on tõesti efektne, kuid üle poole tunni seal vaatamist ei jätku. Samas neile, kes tahavad nautida rannapuhkust, on see kant ideaalne. Ujuda, hotellis kokteile rüübata – miks mitte. Põhja-Küprose rahvaarv kasvab nobedalt, olles praegu juba üle 300 000, kümme aastat tagasi oli number kolmandiku võrra väiksem. Kasv tuleneb suuresti sellest, et Türgi riik asustab sinna inimesi ümber. Noori tõmbab sinna seegi, et Türgi võimud on rajanud Küprosele heal tasemel ülikoole, kus korralik haridus omandada. Samuti on kerge tööd leida turismisektoris, sest hotelle kerkib kui seeni pärast vihma. Hotellide juurde on kerkinud ka hiiglaslikud kasiinod, mis olevat eriti popid just türklaste ja Vene turistide seas.

Kes tahab peale rannapuhkuse saart ka pisut põhjalikumalt näha, siis põhjaosas soovitaksin kindlasti külastada Püha Hilarioni kindluse varemeid. Need asuvad kaljul umbes 1000 meetrit merepinnast ja sinna ei vii moodne mägiraudtee, vaid tuleb veepudel ühes võtta ning ise üles rühkida. See on elamus omaette, tipust avanevad vaated on juba pigem boonuseks.

Filmistaaride limusiinid asendusid tankidega

Autoga põhjaosas ringi sõites võiks põigata ka idarannikul asuvasse Famagusta linna. Tegu on õpikunäitega sellest, mida türklaste invasioon tegelikult tähendab. 1960ndatel ja 70ndate hakul oli linnake otsesõnu üle maailma kuulus. Selle rannaäärne Varosha linnaosa oli pikitud täis luksushotelle, kus puhkasid teiste hulgas näiteks filmistaarid Elizabeth Taylor ja Brigitte Bardot. 1974. aastal aga pommitasid linna türklaste lennukid ning hiljem sõitsid piki tänavaid tankid. Varosha linnaosa on siiani sõjaväe eriterritoorium, kuhu tavainimesi ei lastagi. Vaid eemalt võid tondilosse meenutavaid kunagisi glamuurseid hotelle pildistada.

Kõige selle taustal ei pane ilmselt imestama, et Lõuna-Küprosel elavad inimesed türklaste peale pahased on. Paljud neist pidid ju saare põhjaosast ümber lõunasse kolima, sest nende kodud võeti käest, ja end lõunas uuesti üles töötama.

Hinnad toidupoes Eesti omadest odavamadki

Saare lõunaosast jäi mulle märksa rõõmsam mulje. Ööbisin Lõuna-Küprose peamises turistimekas Paphose linnakeses, kus söögi- ja peokohti jagub pea igal sammul. Hinnad sarnanevad Eesti omadega, toidupoes saad asjad kätte kohati odavamaltki. Eesti reisibürood pakuvad ekskursioone, kuid rahakotile meeldib enam, kui sammuda sadamasse ja valida mõni kohalik reisikorraldaja. Näiteks meresõit või maasturiretk Troodose mägedesse maksab 20–40 eurot (olenevalt reisi pikkusest, osalejate arvust jms). Kohalikud giidid räägivad saare eluolust põhjalikult ja inglise keel on inimestel üldiselt suus. Ja isegi vene keel. Kust pärit olete? on Paphose lokaalide töötajate peamine küsimus. Kuuldes, et Eestist, lähevad paljud automaatselt üle vene keelele ning imestavad, kui kauge külaline palub ikka inglise keeles rääkida.

Küprose ­kliima sobib kõigile meil tuntud puu­viljadele, kuid kõige rohkem kasvatatakse just sidruneid, mida kohalikud ka turgudel müüvad. Kui aga temperatuur kerkib 30 kraadi kanti, ei saa muidugi läbi jäätiseta.Foto: Vida Press

Petturite või taskuvarastega vähemalt mina Küprosel kokku ei puutunud, pigem vastupidi. Sõbranna unustas oma iPhone’i taksosse. Jõudsime juba kaotusega leppida, ent läksime siiski algpunkti tagasi. Ja oh imet – telefon oli taksos täiesti olemas ja naerusuine taksojuht rõõmustas, et sai selle omanikule tagastada.

Paphose kõrval võiks kindlasti külastada ka Limassoli, sealne palmidega pikitud pikk rannapromenaad on üks ilusamaid, mida ma elus näinud olen. Ja kui juba seal olla, tasub kindlasti osta ka maisitõlvik (umbes kaks eurot) ja värskelt pressitud apel­sinimahl ning seejärel seada sammud pisikesse loomaaeda.

Limassolist oma peatuspaika Paphosesse tagasi sõites tundsin, et Küpros on nädalaga täiesti haaratav. Kui on tahtmist seigelda ja avastada, aga palun! Või võtta all-in-pakett ja lihtsalt hotellis aega veeta. "Päike, rannas mõnulemine, hea söök ja jook – mida veel tahta," tõdes üks keskealine tuttav, kes hiljuti Küprost väisas. Igaühele oma saar.

Küprose ­kliima sobib kõigile meil tuntud puu­viljadele, kuid kõige rohkem kasvatatakse just sidruneid, mida kohalikud ka turgudel müüvad. Kui aga temperatuur kerkib 30 kraadi kanti, ei saa muidugi läbi jäätiseta.Foto: Vida Press

Septembris-oktoobris kuni 30 kraadi sooja

Parim aeg Küprosel käia on kevade lõpust kuni jaanipäevani. Või siis septembris-oktoobris. Siis püsib temperatuur päeval 25–30 kraadi ringis ning ka vesi on ujumiseks paras. Südasuvel läheb Küprosel meiesugustel põhjamaalastel liigagi tuliseks.

Reisiportaalidest nähtub, et tänavu teevad turismifirmad otselende Küprosele septembri lõpust oktoobri lõpuni. Nädalaste reisipakettide hinnad algavad 599 eurost (lõunasse) ja umbes 200 eurost põhja.

Omal käel saab Küprosel ära käia alates 400 euroga (näiteks Finnairiga edasi-tagasi Tallinnast).

Hotellitubade hinnad algavad 20 eurost (öö ühele inimesele). Kuna konkurents on hotellide vahel tihe, siis püsivad hinnad taskukohased.

Taksodel kehtib viieeurone miinimumtasu, hind pole Tallinna keskmistest taksodest palju kallim. Võimaliku pügamise ennetamiseks tasub kohe sõidu algul hinda küsida.

Küprosel on vasakpoolne liiklus ning turvavöö peab olema kinnitatud. ­Lubatud alkoholipromillid on kuni 0,22. Lõuna-Küprosel renditud autoga Põhja-Küprosel sõita ei tohi.

Kui tahad hotellis juukseid kuivatada või habet ajada, läheb vaja adapterit.

Saarel on palju kirikuid ja kloostreid ning kõikjal kontrollitakse rangelt, et külastajatel oleksid põlved-õlad kaetud.

ÜRO valvsa pilgu all

Küpros on suuruselt kolmas Vahemere saar ja üks suuremaid turismimagneteid.

Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal, olles enne seda Briti koloonia. Pärast 1974. aasta riigipööret tõi Türgi oma väed saarele. Vaenupoolte lahutamiseks tulid Küprosele ka ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP).

Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarest välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Lõunaosa nimetab end Küprose Vabariigiks ja 2004. aastal sai sellest ka täieõiguslik Euroopa Liidu liige.

Saare lõuna- ja põhjapiirkond on eraldatud niinimetatud rohelise joonega (ÜRO kontrollitud demilitariseeritud tsoon), mille ületamiseks Euroopa Liidu kodanikul piisab passist või ID-kaardist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee