AATOMIPOMM: Nii nägi välja 6. augustil 1945 Hiroshimale heidetud aatomipomm, mida ameerikased kutsusid Little Boy. Peter Lohri väitel asuvad sarnase kujuga aatomipommid Jonastalis maa-aluses koopas.Foto: Scanpix
Aadu Hiietamm 14. mai 2016 06:00
Saksamaal Chemnitzis elav hobiajaloolane Peter Lohr (70) väidab, et leidis Tüüringi liidumaal Jonastalis pinnaseradariga 12–14 meetri sügavuses suure maa-aluse betoonseintega koopa, milles asub kuni viis natside aatomipommi, vahendab ajaleht Merkur.

Maa-aluse koopa avastas pensionipõlve pidav insener Peter Lohr Jonastalis tegelikult juba 2012. aastal. Kuna seal on looduskaitseala, siis keelasid võimud tal seal uurimistööde jätkamise.

Nüüd uuris Peter Lohr kolme aasta vanuseid radaripilte spetsiaalse 3D tarkvaraga ja jõudis uskumatule järeldusele: koopas on viis suurt metallobjekti, millest vähemalt kaks on natside aatomipommid.

Lohr hoiatab, et need aatomipommid on seal olnud juba üle 71 aasta ning võivad laguneda. "Siis saame me teise Tšornobõli. Ka väike kogus plutooniumi saastab joogivee üle 30 000 aastaks," tõi ta näite.

Jonastali lähistel asuva Arnstadti linna võimud ei usu Peter Lohri juttu maa-aluses punkris asuvatest Hitleri aatomipommidest ja peavad seda fantaasiaks. Kohalike võimude pressiteates kinnitatakse, et nad lasid aardeküti juhatatud maatüki spetsialistidel läbi uurida, aatomipomme sealt ei leitud.

Siiski tehti Peter Lohrile ettepanek avalikustada hiljemalt 27. maiks väidetavate aatomipommide täpsed koordinaadid.

Ajaleht Thüringer Allgemeine kirjutab, et Jonastal on seotud Teise maailmasõja lõpust pärinevate müütide ja legendidega. Nii räägitakse, et tuhanded Buchenwaldi koonduslaagri vangid rajasid sinna maa-aluste käikude süsteemi, kuhu pidi tulema füüreri peakorter. Samuti on Jonastalis otsitud Teise maailmasõja ajal kadunuks jäänud merevaigutuba.

Kommentaarid  (33)

leo 15. mai 2016 15:39
Hiroshimale heidetud aatomipommi tuumalõhkeaineks oli Uraan235, mida saadakse Uraan 238 rikastamisel, kusjuures esimest sisaldub teises ainult umbes 0,7%. Rikastamisprotsess ( gaasdifusioonmeetod - kasutatakse ka tänapäeval USAs ja tsentrifuugimine - NSVL/ Venemaa ) nõuab aga tohutult elektrienergiat, mida ilmselt sõjaaegsel Saksamaal ei olnud. Enne sõja lõppu arvutas üks Jaapani teadlane välja, et selleks , et toota Jaapanis kasvõi teoreetiliselt aatomipomm ( uraanipomm ) ei piisa kogu Jaapani elektrijaamade võimsusest. Tõsi küll - uraan238 saab teoreetiliselt rikastada ka magnetite abil ja keemilisel teel. Mine tea, mida need sakslased välja mõtlesid. On ju üldteada, et II maailmasõjas olid praktiliselt KÕIK nende relvad maailma parimad, lisaks võtsid sakslased kasutusele rea uusi relvasüsteeme. Uurimistööd olid üle kogu Saksamaa hajutatud ( ainult see muide võikski õigustada liitlaste lennuväe terrorirünnakuid Saksamaa linnade vastu ). Uraan238 said sakslased Tsehhoslovakkia aladel asuvast Maagimäestikust, aga ( huvitav hüpotees ) võib - olla ka Bulgaariast ja Eestist?!? Vähemalt kuni 1943. aastani olid sakslased igatahes aatomipommi loomisel USAst ees - projekt kandis nime V4 ( V3 oli elektromagnetiline suurtükk ja V5 kettakujulised lennuaparaadid ). Arvatakse, et natside aatomiprojektile andis kabelimatsu projekti teadusjuht ( Nobeli preemia laureaat ) Werner Heisenberg, kes hakkas mingil põhjusel liiga palju teoretiseerima
Arne 15. mai 2016 11:51
Kõike tuleb võtta loogiliselt. Enne teist maailma sõda tegid saksa teadlased aatomituuma lõhustamise.
Rohkem pole vaja pead murda neil kes füüsikast midagigi jagavad. Saksamaa tegi need pommid valmis ja katsetas ka sdukalt. Ajaloo võltsimine tuleb sellest edukalt välja et kasutati uraani pommi ja ka plutooniumi pommi, mis oligi sakslaste toodetud. Maapeal on ainult olemas uraanoksiidide varud.
Plutoonium on tehislikult loodud metallivaru. Kui kunagi ka plutooniumi maa peal oli, siis tänapäevaks
on see plutoonium loodusliku lagunemise käigus hävinenud.
JUSS 15. mai 2016 13:29
Laboritingimustes mõne tuuma lõhustamine ja töökorras pomm on kaks iseasja. Vahemik nende vahel on suur. Tollane pomm pidi sisaldama mitukümmend kilo ülipuhast Plutoonium 239 või uraan 235. Kaasajal kasutatakse selleks väga kalleid ning keerulisi spetsiaalseid tsentrifuuge. Ja et toota tuumalõhkeainet tööstuslikus koguses, selleks läheb vaja tuhandeid tsentrifuuge, terveid tehastekomplekse. Nagu on praegustel tuumariikidel. Ajupotentsiaalist üksi ei piisa kui pole insenere ja tööliste armeed, rahalisi vahendeid ja tehaste ehitamiseks vajalikke materjale. Manhattani projekt maksis miljardeid. Selles osales sadu tippteadlas, tuhandeid teadustöötajad, kümneid tuhandeid insenere ning tehnikuid ja sadu tuhandeid töölisi. Kaudselt oli projektiga seotud ligi pool miljonit inimest.
Seda taipab igaüks, kes veidigi asja on uurinud. Vaid sensatsioone taotlevates sopakates võidakse vastupidust väita. Et keegi tegi kusagil pommi põlveotsas valmis.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS