Eesti uudised

Valitsus plaanib Eesti Posti koos Eesti Teedega maha müüa (37)

Teet Teder, 12. mai 2016, 06:00
PAKKE RIIK EI PEAGI VEDAMA: Pakiäri pole riigi tuumikfunktsioon, mistõttu plaanitakse see osa Eesti Postist maha müüa. Foto: Teet Malsroos
Minister Kristen Michal tutvustas uut postiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsust ja ütles, et Eesti Post läheb koos Eesti Teedega kahe aasta jooksul erastamisele.

"Pakiäri poole osas on vähemalt minu isiklik veendumus, et see ei ole riigi tuumikfunktsioon," ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal Eesti Posti võimaliku erastamise kohta lähitulevikus.

Plaan mõeldakse läbi sel aastal, erastamiseks minevat järgmisel. Põhjus selles, et vähemalt Omniva pakiäri osas ei ole tegemist riigi mõistes strateegilise ärisuunaga.

"Valitsusest me mõned nädalad tagasi saime mandaadi, et vaatame üle nii Omniva pakiäri poole kui ka Eesti Teed," lausus Michal. Ta ütles, et kõik need ettevõtted, mis ei kuulu strateegilisse valdkonda, erastatakse. "Eesti Teedega on sama loogika, teedehooldus ei ole riigi tuumikfunktsioon."

Kui Eesti Teed erastatakse võib-olla alles 2018. aastal, siis Eesti Postiga läheb kiiremini.

Eesti Posti juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on vaja ettevõttel kasvada pakiäri suunal, sest siseriiklik kirjasaatmine on kahanev, pakiäri kasvav trend.

Pakiäri laiendamisega kaasnevad aga riskid, mida Kärmase sõnul riik ei peaks enda kanda võtma.

"Kui ettevõte on erastatud, siis ei tähenda see kuidagi, et universaalne postiteenus satuks löögi alla," lubas ta. Kuigi ka seda – universaalset postiteenust – võib Michali sõnul tulevikus osutuda mõni teine ettevõte, kuigi see polevat reaalne.

Miks on vaja postiseadust muuta?

Praegune postiseadus seab nõuded postiteenusele, sh postiasutuste võrgu ülesehitusele lähtudes kirjateenuse rohkem kui kümne aasta tagusest nõudlusest. Kirjade maht näitab pidevat langustrendi, pakiteenused kasvavad.

Kolmandik elanikkonnast ei käi postkontoris kahe aasta jooksul mitte kordagi ning kolmandik teeb seda aastas 1–2 korda. Selline olukord ei ole jätkusuutlik, keegi ilmselt ei eelda, et lahti hoitakse kontorit, kuhu inimesed enam ei tule, vaid kasutavad teisi teenuseid.

Kirjateenuse hinna kulupõhiseks muutmine tähendab kirjasaatmise hinnatõusu tulevikus, hinna määrab konkurentsiamet.

Kui seadusemuudatus lubab postivõrgus teha efektiivsust suurendavad ümberkorraldused, on postmargi kulupõhine hind 80–90 senti ja selle hinnani jõutaks ehk 2018. aastaks.

Ilma ümberkorraldusteta oleks postmargi kulupõhine hind suurusjärgus 1.40. (Praegu maksab postmark 65 senti.)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee