Foto: ALDO LUUD
Arvo Uustalu, ajakirjanik 10. mai 2016 18:13
Feministid ja sotsid ei väsi rääkimast müstilisest palgalõhest, mille kohaselt naiskaevur saab sama toodangu pealt veerandi võrra vähem palka ning meeskasvataja lööb naiskolleegi palgapäeval oma rahakotiga laiaks. Arenenud sotsialismi ajal teadsid kõik, et on väike vale, suur vale ja statistika. Nagu teame, demokraatlikes riikides ei valetata. Seega tuleb uskuda euroametnike palgalõhemantrat kuni viimase eelpensioniikka välja venitanud mehe surmani.

Samas on paljude hinge sugenenud kerge kahtlus – nimelt ei tea enamik palgalõhe käes vaevlevat maarahvast ühtegi inimest, kes teaks mõnda inimest, kes tunneks kedagi, kes teenib kolleegist vähem pelgalt seetõttu, et tal on vale sugu. Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta tegi uskumatult positiivse sammu ja tõi välja selle, et Eurostati uurijad loevad piltlikult öeldes Rakvere aiateibaid. Esimene pääsukene on lendu lastud, loodetavasti seda nagu kärbest maha ei lööda.

Pseudoteemadega on muidugi tore aega veeta, käia lõpututel seminaridel ja konverentsidel ning korraldada võrdse palga päevi, kuid muudelt probleemidelt juhib see tähelepanu kõrvale – Eestis valitseb Euroopa üks suuremaid ealisi diskrimineerimisi ja suure töötusprotsendi kõrval ka rõhuv palgavaesus.

Aga kui siiski jätkata soolise palgalõhe jutuga, siis oleks õiglasem taastada arenenud sotsialism ning kehtestada kõigile võrdne palk. Ja seda sugu, vanust ja ametikohta arvesse võtmata.