Eesti uudised

Anna Jürnas elas kolmel sajandil 

AIRI ILISSON, 30. märts 2000, 23:00
Eelmisel nädalal läks manalateele Eesti vanim elanik, 108-aastane Anna Jürnas, kes laulis veel jaanuaris oma sünnipäeval nii ajakirjanikele kui ka Tartu linnapeale.

Kui Anna Jürnase tütar 71-aastane Selma Kera ennast unustab, viskab ta ikka hoolitseva pilgu eeskambri kapi taha tühja voodinurka.



"Õigus," vajub tema kortsuline sõbralik nägu siis tõsiseks. Sest kümmekond päeva tagasi järgnes Eesti vanimaks inimeseks tunnistatud Anna lõpuks vikatimehe kutsele.



Selma Kera oli ema eest hoolt kandnud alates ajast, mil viimane põduraks jäi. Vähemalt kümmekond viimast aastat.



Kui Anna 6. jaanuaril 108. sünnipäeva pidas, käisid mitmed tähtsad isikud teda sünnipäeva puhul õnnitlemas. Kolmel sajandil elanud 160 sentimeetri pikukese memme mattis Selma koos laste ja sugulastega. Võõrad kas ei teadnud või ei leidnud aega saatma tulla.



Kuidas Anna viimastel päevadel käitus?



Ta oli juba ära minemas. Söök ei läinud enam alla, muudkui mälus ja mälus. Lõpus tahtis ainult juua.



Paar päeva enne minekut kutsusin arsti. Arst arvas ka, et ega muud polegi kui vanadus.



Kas ta viimastel päevadel rääkis ka midagi?



Kui viimasel hommikul talle puhtad mähkmed alla panin, palus juua. Ega ta jaksanud suuremat enam öelda, ainult magas.



Lõuna ajal veel küsisin, et ema, kas sööma ka tuled. Vaatasin, et ei räägi enam üldse, lamab ainult väga vaikselt. Kuulatasin, ei südamelööke ega midagi. Mõtlesin korraks, et lihtsalt koomas. Kutsusin naabrinaise vaatama. Siis saime aru, et ta on läinud.



Mäletan, kui isa läks suurte valudega, tal oli vähk. Ema oli, ja korraga enam ei olnud.



Mis kell Anna viimasel ajal tõusis?



Nii kaheksa paiku. Kuid viimastel päevadel ei tahtnud ta enam istukilegi tõusta, ainult lamas vaikselt. (Ohkab.) Vähemalt läks matus kergelt, kõik asjad sai kiiresti aetud, ei olnud suurt bürokraatiat. Igal pool võeti meie muret inimlikult.



Kui jaanuaris Sõnumilehe poolt õnne soovimas käisime, tundus ta päris hea tervise juures olevat.



Tegelikult jäi ta viimase aastaga tüki maad põduramaks. Toe najal tuli süüa anda. Öösel tõusin üles, et teda ämbri peal pissitada. Kõige rohkem kartsingi, et ta lõplikult voodihaigeks jääb. Aga voodis sai ta lamada vaid nädalapäevad, siis tuli surm.



Aga sünnipäeval ta ikka veel tõusis voodist?



Siis vinnasime ta diivanile istuma, ta veel lauliski teile.



Laulis küll, "Ema südant" ja "Kungla rahvast". Vägagi arusaadavalt. Aga kas ta linnapea külaskäiku ka pärast veel mäletas?



Kui linnapea käis, siis ta sai aru. Ema laulis talle "Röövlilaulu", linnapea tundis kohe laulu ära. Ja siis rääkis Ansip meile, kuidas tema tudeng oli.



Aga pärast käis rahvast nii palju, et midagi ta veel mainis, aga suuremat enam ei jaganud. Mäletas küll, et käidi ja oldi, aga sugulased tulid paar päeva hiljem ja siis tal läksid küll juba võõrad ja omad segamini.



Mida Anna viimaseks laulis?



No eks see Ansipile laulmine oligi viimane. Ime, et ta siis veel laulis, pärast seda muutus ta nii vaikseks.



Kas te juhtusite kolmandat kanalit sünnipäeva õhtul vaatama? Mulle nii meeldis, kui Enn Eesmaa seal kahe diktoriga laua taga istus. Ema hakkas "Kungla rahvaga" nii kõrgelt pihta. Mina mõtlesin, et kuhu ta küll välja jõuab. Ometigi võttis ta need noodid välja.



Vaatasin, et diktorid muigavad laua taga ning Enn Eesmaa ütles: "Ma naljalt ei ole kunagi kedagi tänanud. Aga täna tänan vanaproua Jürnast selle ilusa laulu eest." (Selma naerab kaasakiskuvalt.)



Kui palju tal viimastel sünnipäevadel rahvast käis?



Viimased kaks sünnipäeva peeti päris suurelt. Õigel tähtpäeval käisid tartlased õnne soovimas, siis veel sugulased. No ikka paarkümmend inimest oli vähemalt.



Kui meie käisime, siis üks inimene tuli ja teine läks.



Nii oli tõesti paar viimast aastat, kui ema vanusest rääkima hakati. Mul on alati olnud jaksu, aga viimane kord mõtlesin, et jõud hakkab otsa saama.



Kui ema sai sajaaastaseks, siis keegi ei teadnud ega käinud. Esimesena käisid halastusmeedikud, kui ema sai 101-aastaseks.



Öeldakse, et vanaks elavad rahulikud inimesed, kes liialt ei rõõmusta ega kurvasta. (Selma vaikib natuke ja pühib silmanurgast pisara.)



Kahju on ikka. Majas on nii tühi tunne.



62 sajaaastast


Pärast Anna Jürnase surma elab Eestis 62 inimest, kel vanust üle saja aasta. Eelmisest nädalast alates on Eesti vanim elanik 107-aastane Alviine Rohtla, kes elab Viljandimaal. Enamik sajandist kauem elanud eestlastest on olnud naised. Vaid kaheksa meest on siiani suutnud Eestis saja piiri ületada.



Rohkem kui saja aasta vanuste elanike arv Eestis on pidevalt kahanenud. Veel 1996. aastal elas Eestis rahvastikuregistri andmeidl 215 üle saja aasta vanust inimest.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee