Kommentaar

Heljo Pikhof | Riik on parem võlgade sissenõudja kui üksikvanem (9)

Heljo Pikhof, riigikogu õiguskomisjoni esimees, SDE, 3. mai 2016, 18:22
 
Iga neljas laps Eestis kasvab üksikvanemaga perekonnas, pooltel pere juurest lahkunud vanematest on oma lapse ees ka elatisraha võlgnevus.

Pärast aastakümmet tuuletallamist sai perehüvitiste seaduse eelnõu märtsikuu viimasel päeval lõpuks valitsuselt õnnistuse. Meie eesmärk oli koalitsioonileppeski must-valgel kirjas. Riigikogu, loodan, annab sellele seaduse jõu veel enne suvepuhkust. Tõtt-öelda on kummastav kolmteist aastat laagerdunud mõttele poliitilist patenti nõutada.

Tulevast aastast hakkab riik maksma ühe vanemaga kasvavale lapsele avanssi 100 euro ulatuses kuus, kui teine vanem hoidub oma kohustustest kõrvale, nõnda et tema käest pole nelja kuu jooksul õnnestunud lapseraha kätte saada. Elatisabi makstakse lapsele-noorukile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral aga kuni 21. eluaastani.

Kui kohtuotsusega välja mõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses. Ja kui võlgnikult on õnnestunud osa võlga kätte saada, paneb riik ülejäänu juurde – ikka nõnda, et vähemalt sada eurot kokku tuleks. Muide, keskmine kohtu poolt lapsele välja mõistetud elatis 2014. aastal oli 157 eurot kuus. Elatisabi rakendamiseks tulevast aastast on riigieelarvest ette nähtud 7,2 miljonit eurot. Hiljem nõuab riik avansina makstud raha võlgnikult sisse, või vähemalt püüab.

Üks viimase aja seadusemuudatusi pikendab elatisnõude aegumistähtaega kolmelt aastalt kümnele. Seega küllaltki levinud „sõjakavalus“, et lased töötasu kanda näiteks sõbra pangakontole, kirjutad kinnisvara uue kaasa nimele ja poed ise kolmeks aastaks kohtutäituri eest põõsasse peitu, enam kurikavatsuslikku lapsevanemat ei päästa. Liiati on kohtutäituril nüüd vabamad käed otsida läbi võlgniku valdusi avastamaks vara, mida elatisvõla katteks müüa annaks, ja põigata tõsise kahtluse korral ka variisikute kapsamaale. Lisaks võib kohus surveabinõuna peatada kohustustest kõrvale hoidva lapsevanema mootorsõiduki juhtimise loa maal ja merel, jahipidamis- ja kalastamisõiguse ning relvaloa või ka keelata kõigi nende lubade-õiguste andmise võlgnikule.

Maailmapraktika näitab, et riik on parem võlgade sissenõudja kui oravana rattas keerlev üksikvanem.

Juhtumid peavad kohtusse jõudma

Riigilt hakkavad korrapärast abi saama vaid need lapsed, kelle lahuselav vanem ei maksa talle kohtu poolt välja mõistetud elatist, ja tõstaksin siin esile sõna „kohus“. Tegelikkuses on teise vanema toest ilma jäänud lapsi hulka rohkem kui kohtumenetlusse jõudnud nõudeid.

Esimese sammu peab üksikvanem astuma ise ehk elatisraha nõudega kohtusse pöörduma. Hiljutine uurimus tõi välja, et viiendik üksikvanematest pole julgenud kohtusse pöörduda teise lapsevanema ähvarduste tõttu. Ja kuigi lapsel on õige ja hea suhelda oma mõlema vanemaga, võiks teda säästa otsatust ja tihtilugu kasutust köieveost, kuni köis – õnnetuseks on selleks laps – lõplikult katkeb. Riigiga köit vedama ei pea.

Elatisabi skeem ja selle toimimine on tehtud võimalikult lihtsaks. Kui kohtumenetluseaegse elatisabi saamiseks – mis pikeneb seniselt 90 päevalt 150 päevani ja on samuti 100 eurot kuus – tuleb vanemal esitada avaldus sotsiaalkindlustusametile, siis täitemenetluse aegne elatisabi enam mingeid täiendavaid andmeid ega avaldusi ei nõua. Kogu asjaajamine käib kohtutäituri kaudu. Sada eurot või sellest puudu jääv lapseraha laekub regulaarselt üksikvanema, lapse eestkostja või hooldaja kontole.

Elatisabifondi loomine on ilus näide selle kohta, et erakonnad suudavad õige asja nimel kokku leppida. Või hoopis hoiatav näide, et meie tillukeses ühiskonnas kulub õige asja teokstegemiseks üle kümne aasta?

9 KOMMENTAARI

y
yll 4. mai 2016, 16:37
riik ei peaks siiski lootusetute asjadega tegelema ja teiste inimeste raha raiskama.paljudel üksiknaistel on lapsed selliste jorridega muretsetud et o...
(loe edasi)
l
Lollikstehtu 4. mai 2016, 12:32
101 idiooti eesti eesotsas ja moned ministrikohal veel lisaks. Minult moisteti valja iga kuiselt 216 eurot + eelnev volg 200 tasuda igakuiselt. Kokku ...
(loe edasi)
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee