Yana ToomFoto: Teet Malsroos
Õhtuleht.ee 29. aprill 2016 16:00
Minski kokkulepetest mitte kinnipidamises ei saa süüdistada üksnes Venemaad - ka Ukraina ei ole huvitatud nende täitmisest, avaldas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Venemaa-vastastele sanktsioonidele pühendatud arutelus debates.eu-s.

Toomi arvates seotakse Minsk-2ga ülemääraseid ootusi ning see kokkulepe pole imerohi. "Vähe sellest - tundub, et Kiiev tegutseb selle vastu palju aktiivsemalt kui Moskva. Putinit kokkulepe rahuldab - see tagab Ukraina föderaliseerimise, mis oligi Kremli algne eesmärk Ukraina konfliktis. Formaalselt Venemaa ei kuulu kokkuleppe poolte hulka - pigem on ta selle tagajaks. Ukrainas sai kokkulepe karmi kriitika osaliseks kui tekst, mis on tulnud Kremlist, ja selle rakendamisest vaevalt saab Kiievi prioriteet," lisas Toom.

Euroopa Parlamendi liikme sõnul on kokkuleppe rakendamine seotud paljude probleemidega. Esiteks kerkib päevakorda DNR ja LNR legaliseerimise ning isehakanud vabariikide võimude seadustamise küsimus.

Teiseks on kohaliku omakaitseväe legaliseerimise küsimus, mille puhul Kiiev peaks rahastama vägesid, mis temale (otseselt) ei allu. Seejuures nende sõjaliste moodustiste arvuline koosseis ületab mõningate Euroopa sõjavägede arvu.

Kolmandaks on kahtlus, et Kiievil ei õnnestu taastada tõhusat kontrolli Ukraina-Venemaa piiril hoolimata kokkuleppes esitatud lubadustest.

Neljandaks: nn terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamine tähendab piiritlemise liini tühistamist, mis ähvardab tekitada relvade ja kaupade salakauba veo.

"Neid teemasid arutatakse küll Ukraina meedias, kuid peaaegu ei tõstatata vaidlustes Euroopa partneritega. Ilmselt sellega võib seletada ka eurooplaste pimedat usku Minski lepetesse. Lisaks unustavad eurooplased sageli, et Ukrainale ei jäetud muud valikut, kui lepetele alla kirjutada," sõnas Euroopa Parlamendi liige.