Eesti uudised

Kõrvaltänavasse tekkinud vinüülitehas pani Andres Rootsi ajalugu tegema 

Kristjan Roos, kristjan.roos@linnaleht.ee, 28. aprill 2016, 16:54
Andres Roots kõige esimese plaadiga, mis veebruaris Tartu pressi alt tuli Erakogu Foto: Erakogu
6. aprillil ilmus tuntud Tartu bluusimehe ja slaidikitarristi Andres Rootsi 40. sünnipäeva ja 20. lava-aastapäeva puhul kogumik-LP „Roots Music”.

Tegemist oli igas mõttes erakordse plaadiga. See on esimene plaat, mis pressiti Tartu tehases Vinyl Plant. Ja mis veelgi erakordsem: tegemist on ka esimese Eestis valmistatud grammofoniplaadiga üleüldse, sest 20. sajandil asus lähim tehas Riias.

Roots tunnistab, et oli tegelikult juba mitu aastat mõelnud, et „näe, välismaa kolleegidel pea kõigil juba on vinüülplaat, äkki peaks ka tegema – näiteks 40. sünnipäevaks?” „Aga suurem müügiedu pole neid lääne bluusimehi saatnud, pigem ostetakse ikka CD-plaate, nii et kui mulle poleks sisuliselt kõrvaltänavasse vinüülitehast püsti pandud, siis ma tõenäoliselt kahtleks siiamaani, et ei tea, kas tasub jännata...,” ütleb muusik.

Tegelikult võtsidki Vinyl Planti tegijad ise Andres Rootsiga ühendust ja tegid ettepaneku vinüülplaat välja anda. „Nad töötasid enne CD-tehases, kus valmistati minu kolm viimast CD-albumit, ja kui nad sealt ära tulid, oma firma asutasid ja otsustasid vinüüle treima hakata, siis Ragnar Pitsi helistas mulle. Mitte ainult selleks, et pakkuda plaadi tegemise võimalust, vaid et tellida ühtlasi minu abikaasalt Siret Rootsilt Vinyl Planti logo. Sireti tööde näitust saab muide Tartu linnaraamatukogus vaadata 17. maini,” avab Roots ajaloolise plaadi sünniloo tausta.

Kohe käis tal peast läbi mõte, et tegemist võib olla ajaloolise, esimese Eestis valmiva grammofoniplaadiga. „Jah – asi tasus igatahes uurimist ja kontrollimist. Ja kui selgus, et see on tõesti nii, siis tagasiteed enam ei olnud. Muide, Eesti esimene grammofoni- ja plaadipood asus 115 aasta eest kuuldavasti ka Tartus: seda pidas apteeker Siegfried von Kieseritzky,” lisab Roots.

Plaadi valmimist jälgis Roots üsnagi pingsalt. Oli ju selge, et kui selle kõige esimese plaadiga midagi viltu läheb, siis jääb plekk külge nii talle kui ka tehasele – mitte tundmatule prantslasele, kes esimese matriitsi lohakalt lõikas. „Samas, kui me välja raalisime, et viga oli tehtud just Prantsusmaal ja uus matriits sai Saksamaalt ära tellitud, siis edasi ei sõltunud minust enam midagi, sain tõesti ainult kõrvalt vaadata ja pöialt hoida.“

Aastatel 2010–2014 koos paljude välismaa muusikutega koostöös salvestatud stuudiolugudega plaat on nautinud suurt müügiedu. „Roots Music” oli ilmumise järel esikohal Raadio 2 Eesti müügitabelis ning esimene tiraaž 300 plaati on praeguseks ka läbi müüdud. Nüüdseks on müüki jõudnud 200 plaadi näol teine tiraaž, mis jääbki viimaseks.

Rootsi sõnul ei olnudki vinüülplaadi tiraaž ja läbimüük tema varasemate CD-plaatidega võrreldes müstiliselt suur. Küll aga üllatas meest kiirus, millega plaadid ära osteti. „Seda ei osanud ma küll oodata, et kui 300-ne tiraaž 6. aprillil müüki jõuab, on 9. aprilliks selge, et plaate tuleb juurde tellida! Samuti ei osanud ma oodata, et ainult vinüülina ilmunud album Raadio 2 Eesti müügitabeli tippu tõuseb – tabeli koostamise ajaks oli LP juba mõnest poest otsas. Kuna aga teised seda ettetellimise korras rõõmsalt edasi müüsid, siis on „Roots Music” ka sel nädalal esikolmikus,” on tartlasest muusik rõõmus.

-----------------------------------

Millega seletada vinüülplaatide kasvavat populaarsust?

Muusik Andres Roots: „Eks siin ole mitu külge. Kõigepealt tehnikafännid, kes kiidavad vinüülplaadi helikvaliteeti CD-st ja paljukirutud mp3-st paremaks . Neil on igati õigus, kuid selleks, et vahest tõesti aru saada, tuleb audioseadmete eest välja käia väiksemat sorti sõiduauto hind. Nende inimeste jaoks, kes pole valmis nii suurt raha maksma, ei ole see argument pädev.

Siis on muusikafännid – just need natuke vanamoelised nagu mina, kelle jaoks on oluline plaadi kaanekujundus ja et kuulamise ajal oleks midagi ka näpu vahel hoida ja lugeda. Kaanekujundusega on vinüülplaadil CD ees silmnähtavad eelised. Samuti on vinüülplaadi kuulamine hoopis teistmoodi rituaal, kui autos CD või telefonis mp3-de klõpsimine. Mina olen tegelikult rohkem kasseti-põlvkonnast – palju neid roki- ja bluusiplaate siin nõukogude ajal vinüülina ikka liikus, kui keegi midagi kätte sai, siis lindistati see lihtsalt ümber... Aga sellest hoolimata on vinüülplaadis midagi suursugust ja nostalgilist, see on ikka nagu see kõige rohkem päris formaat.

Ja eks selles praeguses vinüülibuumis ole mõistagi omajagu moeröögatust – hiljaaegu Inglismaal tehtud uuringu kohaselt ei ole 7%-l vinüüliostjatel isegi plaadimängijat, ,41%-l küll on mängija, aga tegelikult seda ei kasutata. Mulle tundub siiski, et ärakadumise ohtu sellel vahepeal juba maha maetud meediumil enam pole.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee