Maailm

Süngeid fakte Breiviki lapsepõlvest: skisofreenikust vanaema, armastuseta ema, tundetu laps (37)

Toimetas Kristin Aasma, 27. aprill 2016, 11:58
Anders Behring Breivik kohtus inimõigusi nõudmas 16. märtsil 2016.Foto: AFP / Scanpix
Norra telekanal TV2 uuris 2011. aastal Oslos ja Utøyal 77 inimest tapnud Anders Behring Breiviki (37) lapsepõlve, et leida seletust küsimusele "miks?“. Küsimus on ka, kas külmavereline massimõrv oleks jäänud olemata, kui Breivik oleks lapsena lahutatud psüühiliselt väärastunud emast ja kasvanud üles teises keskkonnas.

Aastatel 1983-1984, kui Anders oli 4-5aastane, tegid Norra lastepsühholoogid ettepaneku poiss ema juurest ära võtta. 2011. aastal küsitleti taas psühholooge ning kritiseeriti Norra lastekaitseorganeid, et nad ei viinud kavatsetut lõpuni, vahendas Soome ajaleht Iltalehti. Breiviki mõrva uurimise ajal avaldasid psühholoogid arvamust, et Anders oleks teises keskkonnas arenenud hoopis teistsuguseks.

Massimõrvar Breiviki korraldatud plahvatuse tagajärjed Oslos 22. juulil 2011.Foto: Hampus Lindgren / Vida Press

Samal teemal

Skisofreenikust vanaema

Breivikite perekonna taust on sünge. Kui Andersi ema sündis, haigestus vanaema lastehalvatusse ning jäi alakehast halvatuks. Vanaema elas eraldi, nägi hallutsinatsioone ja oli paranoiline. Ta süüdistas halvatuses tütart, kes hooldas teda kaheksa aastat. Massimõrvaga tegeledes arvasid psühhiaatrid, et Breiviki vanaemal oli skisofreenia ning ta oli psühhootiline.

Ema lahkus kodunt 17aastasena, tal polnud sõpru ega haridust. 1970. aastate lõpul kohtas ta Oslos Jens Breivikit ja jäi rasedaks. Seejärel nad abiellusid ja kolisid Londonisse. Ema tahtis aborti teha, kuid naasis Norrasse liiga hilja – tal oli siis juba raseduse kolmas kuu. Õige pea vanemad lahutasid ning ema kolis Andersi ja tema õega tagasi Oslosse. Isa lastest suurt ei hoolinud.

Ema jaoks vastik laps

Norra telekanali andmetel kirjeldas ema oma väikest poega kui vastikut last, kes tegi pahandust ja kiusas teda. 1983. aastal tehtud psühholoogilises hinnangus rääkis ema, et Anders on "olemuselt vastik ja halb ja on otsustanud ta hävitada“. 

Lastekaitse tegeles Breiviki perega korduvalt. 1982. aastal viidi Anders isegi mõneks ajaks asendusperre.

Pedantselt puhas ja tundetu poiss

Psühhiaatrite hinnangul proitseeris ema pojale oma primitiivsed, agressiivsed ja seksuaalsed fantaasiad ning kõik jooned meestes, keda ta pidas ohtlikeks ja agressiivseteks.

Perepilt. Vasakult esimene Anders Behring Breivik.Foto: Vida Press

Kelle viga?

Kui Breivikeid oli kuu aega uuritud, pakkusid ametnikud, et võtavad poisi ema juurest. Aga poeg jäeti ikkagi ema juurde ning 1984. aastast lastekaitsjad peret enam ei jälginud. Tagantjärele tarkusena oli see ametnike hinnangul viga.

Massimõrvari isa Jens Breivik on kirjutanud raamatu "Minu viga?", kus ta püüab leida vastust küsimusele, kas ta oleks saanud seda kuritööd ära hoida. Isa arvab, et poega mõjutasid sõbrad - ta kohtus ekstremistidega. 

21 aasta pikkust vanglakaristust kandev Breivik on viimasel ajal uudistekünnist ületanud oma võitlusega inimõiguste pärast, mida tema hinnangul vanglas tema suhtes rikutakse, kuna teda on peetud eraldatuses.

Breiviki käsutuses on praegu kolmetoaline „vangikong“, kus on jõusaal, televiisor ja Playstation. Kohus otsustas, et Breivik peab saama teistega suhelda. Norra riik kavatseb kohtuotsuse vaidlustada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee