Magamatus, tüdimus ja meeletu külmatunne - üks ööpäev päästeparves.

Terve keha väriseb külmast, hambad suus plagisevad ja põrnitsen, kulm kipras, päästeparve seinu. Ainus mõte, mis veel pähe mahub, on: millal see hommik ometi kord tuleb, ja kas ma hommikut näengi? See on päästeparves veedetud ööpäeva raskeim osa.

Laev upub. Väljas on varakevad, õhutemperatuur on kümne ja merevesi kolme soojakraadi juures. Sul tuleb valida, kas minna koos laevaga põhja või hüpata üle parda, ujuda päästeparveni ja jääda lootma päästjate saabumisele.