Kätte on jõudmas meie lemmikhooaeg ning lõpuks saame kavandada oma suvepuhkuse ja vaba aja veetmise mõnusale rannale või järve äärde. Nendeks soojadeks suvepäevadeks kuluvad kindlasti ära head rõivaideed rannaskäiguks või restoranide külastamiseks.

Valmistu suvepuhkuseks! Kogu pere ranna- ja suverõivad tippbrändidelt kuni 80% soodsama hinnaga!

„Täiesti hämmastav, kui kiiresti tekib hasart ja juba avastadki ennast teleka ees poolhüsteerias, kui „valed„ värava löövad,“ kirjeldab blogija Mallukas, kes vaatab jalgpalli ainult suurturniiride ajal.

Mallukas: jalka läheb alati tuliseks… A-LA-TI!

Sail Tallinn raames toimuv kolme linna purjetamisvõistlus Baltic Regatta toob 16. juulil pealinna sadamasse Poola ühe uhkeima A-klassi purjelaeva Pogoria.

16. juulil jõuab Tallinnasse Poola üks uhkemaid purjelaevu Pogoria

põlevkivi

ülikool

Tartu

„Ei ole üksi ükski maa, ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa!“ lauldi omaaegse fosforiidisõja aegu 1980ndate aastate lõpus. Siis leidus neidki, kes arvasid, et küllap me sellesama fosforiidi, mille kaevandamise vastu parajasti ägedalt võideldakse, iseseisvaks saades oma kätega üles kaevame ja maha müüme. Ei kulunud 30 aastatki, kui fosforiidi kaevandamine uuesti päevakorda tõusis,&nbsp; teravamalt kui varem. Vaid väetisesõja subjektid on muutunud – toona&nbsp; seisis üleliiduliste ametkondade surve ning kaevandamisega kaasneva keskkonnareostuse ja migratsioonilaine vastu eesti avalikkus, nüüd aga soovitatakse leiupaiku uurida ja fosforiiti kaevandada suisa mitmest leerist, kohalikest geoloogidest ja teadlastest mitut masti poliitikute ja ärimeesteni.

Juhtkiri | Kas tulekul on uus fosforiidisõda?

Teadmiste rakendamise toimiva kava puudumine ja saamatus rakendada teadmisi majanduses on nüüdseks viinud geoloogid ja mäeinsenerid sinnamaale, et ollakse valmis teenima mistahes huvilist, kes vaid raha maksab. Hädas kaevandusettevõtjad tunnevad heameelt, et see teadusrahvas nüüd fosforiidikaevamise eest seisab. Loomulikult öeldakse, et uurimise pärast.

Marek Strandberg | Majanduslik ajupesu ja akadeemiline bluff – tantsuparnerid fosforiidipeol

Fosforiit on taas kuum sõna. Kuigi sest maavarast on aastakümnete jooksul kirjutatud nii- ja naapidi, kokku on loetud plussid ja miinused ning arvamused käivad riigivõimust sõltumata seinast seina, on see jälle teravalt esile kerkinud. Kohe nii maruliselt, et paneb osa kaasamõtlejaid õhku ahmima: "Virumaad rünnatakse, ma kordan: Virumaad rünnatakse!" 

Virumaa ja Pandivere, sinu eest ma pandin vere! Kas fosforiidi­sõda on taas tuha alt lõkkele löömas?

Veelgi enam, seda "midagit" – sealhulgas <a class="tag-13155" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/polevkivi">põlevkivi</a> ja fosforiidivarusid – oleks vaja uuesti (või viimaks ometi) kompleksselt uurida, vahendab Novaator.

75c01

"Ei hõbedat, kulda leidu me maal," öeldakse küll Martin Körberi tekstile seatud laulus, kuid geoloogid lisavad, et "midagi ikka leidub ka". 

Eesti teadlased proovivad maapõue tungida

Juhtkiri

Kommentaar

Eesti uudised

Sisuturundus

Inimesed

aga bryssel saab sellega hakkama............

Aga kas eesti teadlased kunagi naise põue ka saavad tungida?

ärge unustage palitut ja kikilipsu kaasa võtmast, need jätkegi sinna maapõue.

Parem, kui EI UURI! Kui võõrad ei tea, siis ei kipu ka võõra vara järele. 

Need fosforiit ja põlevkivi on settekvimid, pindmised kihid. Aga mis on selle all, graniidikihi vööndis? Meie naabrid soomlased kaevandavad näiteks rauda, vaske ja veel palju muudki. On isegi mingil määral kulda! Seda kõike on ka Rootsis. Ainult et kui neil on see kohe maapinna all, meil on aga veel päris paks settekivimite kiht vahepeal. Kunagi väitis keegi geoloog, et meie aluspõhi meenutavat mingil määral Lõuna-Aafrika oma. Ainut et seal leidub ka suurel hulgal kulda, teemante, uraani ja pea pool Mendelejevi tabelit. Vahes ehk meilgi? Paljut teame juba nüüdki. Et diktüoneema varud on meil ligi 60 miljardit tonni. Et see sisaldab kütteainet kerogeeni nagu põlevkivigi. Et seal võib saada kindagaasi. Kerogeenist energiat ning õlisid. Et see kilt sisaldab päris palju väävlit ja arvesraavas koguses ka mitmeid raskemetalle: uraani, tsinki, pliid, kaadmiumi, molübdeeni, vanaadiumi ja mine tea mida kõik veel. Ja mida kõik seal sügavamal veel ehk leidub? Jõhvi lähedal mitmesaja meetri sügavusel paikneb näiteks magnetiitrauamaagi maardla, mis on teada juba sõjaeelsetest puurimistöödest. Kõik see on meie rikkus,mis vajabuurimist. Ja kuigi seda kõike praeguse tehnoloogia juures veel ohutult ja keskkonnasäästlikult kaevandadaei saa, siis on see ikkagi tuleviku varasalv meie järgmistele põlvkndaele.

<a class="tag-61" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/tartu">Tartu</a> <a class="tag-2670" href="http://www.ohtuleht.ee/teemalehed/ulikool">ülikool</a> ongi nüüd loonud oma teadlaste kompetentsil ja analüütilisel võimekusel baseeruva maapõueressursside arenduskeskuse (MAREK), et aidata likvideerida selles valdkonnas valitsevat teadmatust.

Eesti teadlased proovivad maapõue tungida (16)

16 KOMMENTAARI

Põnevat ja kasulikku

TOIMETAJA

TELLIMINE JA KOJUKANNE

REKLAAM JA KUULUTUSED

Väljaanded

Digilehed