Eesti uudised

Tartu prügimajanduses jõustuvad mitmed olulised muudatused  

Toimetas Geidi Raud, 20. aprill 2016 15:28
Prügimägi. Foto on illustreeriv.Foto: Joosep Martinson
Alates 1. juunist hakkavad heade mõtete linnas kehtima mitmed jäätmekäitlust puudutavad muudatused – korterelamute juurde tuleb panna biojäätmete kogumiseks eraldi konteinerid ning 1. jäätmeveopiirkonnas muutub vedaja. Vanapaberi kogumiseks tuleb mahutid panna ka vähemalt viie korteriga elamute juurde.

Tartu 1. jäätmeveopiirkonnas Ragn-Sells ASi asemel prügi vedama OÜ Ekovir ning selle piirkonna elanikel ja ettevõtetel tuleb sõlmida uued prügiveolepingud. 1. piirkonda kuulvad Tähtvere, Veeriku, Supilinna, Vaksali, Kesklinna ja Karlova linnaosad. Elanikud said sellekohase info otsepostituse teel.

Juunist alates hakatakse Tartus eraldi koguma biojäätmeid, mille hulka kuuluvad aia- ja toidujäätmed. Nende kogumiseks tuleb paigaldada eraldi konteiner kümne ja enama korteriga elamutel, toitlustusasutustel ja mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus biojäätmeid tekib üle 80 liitri nädalas.

Biojäätmete konteineri saamiseks tuleb pöörduda oma piirkonna jäätmevedaja poole. Biojäätmete konteinerit tühjendatakse vähemalt üks kord nädalas ning biojäätmed tuleb konteinerisse panna kas lahtiselt, paberkotis või biolagunevas jäätmekotis. Tavaline kilekott selleks ei sobi.

Linnas kogutud biojäätmed suunatakse kompostimisele Aardlapalusse.

Lisaks tuleb hakata vanapaberit eraldi mahutisse koguma kõikide elamute juures, kus on vähemalt viis korterit. Seni koguti paberit eraldi vähemalt kümne korteriga majade juurest.

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul on jäätmete liigiti kogumine oluline, sest see on keskkonnasõbralik tegu, mille tulemusena saab materjale taaskasutada ja hoitakse kokku loodusressursse.

"Keskkonnateadlik käitumine parandab ka otseselt elukeskkonda – toimiv jäätmekäitlussüsteem hoiab metsaalused prügist puhtad ning tagab selle, et meie tervist ei kahjustaks näiteks keskkonda sattunud ohtlikud jäätmed," ütles Mauer.

Eestis tuleb aastaks 2020 korduvkasutusse või materjaliringlusesse suunata vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest. Nende eesmärkide täitmiseks näebki jäätmeseadus ette biojäätmete ja vanapaberi eraldi kogumist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee