Uudised

Puhh oma pojale 

TIIT KUNINGAS, 25. märts 2000 00:00

*****


"Kuidas oleks ühe jutuga?" küsis Christopher Robin.



"Mis laadi jutuga?" pärisin mina.



"Kas sa oleksid nii pai ja jutustaksid Puhhile midagi?"



"Seda ju võiks," vastasin mina. "Ei tea ainult, mis laadi lugusid ta armastab?"



"Niisuguseid, kus on juttu temast endast. Sest tema on ju seda sorti karu."



*****


Londoni loomaaeda on püstitatud mälestussammas heasüdamlikule karupojale Puhhile. Teda tunneb hästi mitu põlvkonda lapsi, ja mitte ainult Inglismaal, vaid kogu maailmas.



Populaarse karupoeg Puhhi (Winniethe-Pooh) kinkis maailma lastele inglise kirjanik Alan Alexander Milne.



Kirjandusest oli Milne huvitatud juba nooruses, kuid 1900. aastal sai temast Cambridgei Trinity kolledzhi matemaatikatudeng. Matemaatikut temast siiski ei saanud. Milne tutvus tuntud inglise kirjaniku Herbert Wellsiga, kellele näitas ka oma esimesi kirjanduslikke katsetusi. Viimane kiitis neid jutustusi ja leidis Milneile töökoha satiiriajakirja Punch toimetuses.



Redigeerijast kirjutajaks


Algul redigeeris ta võõraid töid, kuid peagi asus ka ise kirjutama. Igal nädalal ilmusid tema omapärased vestlused lugejatega ilma, poliitika, teatri ja muu üle. Punchis avaldati ka tema humoristlikke luuletusi. Erilist tähelepanu pälvis Milnei luuletus "Ballaad kuninglikust võileivast". Aja jooksul muutusid peaaegu kõik read sellest luuletusest aforismideks.



1913. aastal avaldas Milne oma vested ja humoristlikud esseed eraldi raamatuna. Kuulsaks sai ta aga pärast seda, kui ilmus tema Arthur Conan-Doylei Sherlock Holmesi lugude põhjal kirjutatud paroodia. Pärast seda kirjutas Milne veel kriminaalromaani "Punase maja saladus" ja mõned näidendid, mida mängiti menukalt mitmes Londoni teatris.



Christopher Robin, mu poeg



1920. aastal Milne abiellus ja peagi sündis perre esimene ja ainus poeg, kellele pandi nimeks Christopher Robin. Milne ei osanud kahtlustadagi, et jutustused karupojast, mida ta kirjutas oma pojale ja mida talle enne uinumist ette luges, saavad algul rahvuslikuks, aga pärast ülemaailmseks bestselleriks.



1926. aastal avaldas Milne jutustustekogumiku "Karupoeg Puhh" ("Winniethe-Pooh") ja see sai üheks populaarsemaks lasteraamatutest. 1928. aastal ilmus sellele järg "Puhhi maja" ("The House at Pooh Corner"). Hiljem ühendas autor kõik lood ühte raamatusse "Karupoeg Puhh ja teised".



Esimese eraldi juturaamatu illustreeris Milnei tuttav, kunstnik Ernest H. Shepard. Just tema joonistused said aluseks neile kangelastele, keda hiljem kasutati paljudes Puhhijoonisfilmides.



Karupoeg Puhhi populaarsuse saladus peitub eelkõige selles, et kirjanik jutustas karupoja seiklustest nii, nagu oleks ta ise olnud laps. Kõik Puhhi ja tema sõprade seiklused leiavad aset Cotchfordi mõisas Sussexis, kus kirjanik 1925. aastal oma perega suvitas. Paljud tegelased on tulnud ka teiste kirjandusteoste kaudu. Jänese mõtles välja Milnei sõber kirjanik J. Harris, tark Öökull leiti J. Irwingi raamatust.



Palvetele tumm


Pärast "Karupoeg Puhhi" ilmumist sai Milne hulgaliselt kirju, kus lugejad palusid ja isegi nõudsid sellele järge, kuid autor ei pöördunud enam kunagi oma väikeste kangelaste juurde tagasi. Christopher Robin oli suureks kasvanud ja talle polnud enam vaja enne uinumist muinasjutte lugeda, aga teiste laste jaoks Milne nähtavasti kirjutada ei osanud.



Alan Alexander Milne suri oma mõisas 31. jaanuaril 1956.



Ootamatult heitis mõningast valgust karupoeg Puhhi lugudele hoopis Milnei poeg Christopher Robin, kes täiskasvanuks saades avaldas autobiograafilise teose "Võlutud paigad". See on lugu poisist, kellega lapsepõlves juhtus midagi erakordset, kuid midagi uut me sellest raamatust siiski ei leia.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee