Eesti uudised

ÕHTULEHE VIDEO | Kaldal kaua seisnud auto äratas tähelepanu – tuli välja, et kalamees on juba nädal otsa kadunud! (1)

Arvo Uustalu | Video: Aldo Luud, 19. aprill 2016 17:57
Foto: Aldo Luud
Valgas elav 73aastane Viktor sõitis 2. aprillil oma autoga Karula vallas asuvale Pikkjärvele kalale. Kirglikku kalameest hakati otsima alles nädal aega hiljem, kui märgati, et üks auto seisab juba pikemat aega järve lähistel.

Pühapäeval käisid Viktorit järveäärses metsas otsimas 32 inimest, esmaspäeval otsiti kalameest järve süstemaatiliselt sonariga läbi kammides ja ka eile käisid vabatahtlikud järve lähistel metsas.

Kuna otsingud tulemusi ei andnud, siis on taas plaanis kaasata ka tuukrid.

«Ühel hetkel keegi märkas, et Pikkjärve bussipeatuse taga seisab juba pikemat aega üks auto. Siis leiti kalda lähedalt veest

Viktori õnged. Ning järvest kahjuks ka tema müts. Kuni inimest leitud ei ole, on kõik variandid võimalikud, kuid ilmselt läks kalamees jääle ja vajus sellest läbi,» räägib Reede.

Ka suurem puuleht aitab jäässe auku sulatada

 Pikkjärve lõunakallas oli Viktori kadumise päeval vaid poole järveni jääs ning soojad ilmad sulatasid jääkaant kiiresti.

Maremark Tartu tuuker Janek Press kontrollis esmaspäeval mitu korda sonari näite, kuid paraku osutusid kahtlust äratanud objektid suuremateks puuoksteks ja vineeritahvliteks.

«Otsisime kella 20, kuid tulemusteta. Kuna järv läheb ruttu sügavaks, siis sonariga saab kontrollida suure sammuga. Vajadusel tuleb järve mööda edasi minna,» selgitab ta.

Kogenud tuuker lausub, et jää on kevaditi väga salakaval ning kalameeste jutt, et olen igal aastal järvel käinud ja tunnen järve, ei ole pädev.

«Idee poolest võib kevadpäike mõnes kohas jää õhemaks sulatada ka siis, kui ümberringi jää veel kannab. Soojust võib ligi tõmmata nii suurem ja tumedam puuleht kui ka puutükk. Võib olla nõnda, et kõrval on jää paksus 20 sentimeetrit, aga jalge all vaid kaks. Nõrgemate kohtade ja aukude teket mõjutab ka vee sügavus. Kui selles kohas on jää paksus paar sentimeetrit ja peal on veel kaks sentimeetrit lund ka, siis ei oska keegi öelda, mis seal all on,» räägib ta.

Pressi sõnul on tänapäeval otsijatele hea abiline droon, mida võiks inimeste leidmiseks senisest rohkemgi kasutada.

«Kui jää on nii nõrk, et sellele enam ei saa, siis jää saab ikka ära filmida ja pildistada. Siis saab sellelt nii-öelda kaardilt juba vaadata, kus on jääs augud või tumedamad kohad, et otsinguid just nende lähistel läbi viia,» räägib ta.

Ta lisab, et ka roostikus otsides on droon suurepärane abimees.

Pääses tänu õnnelikule juhusele

6. aprillil kirjutas Õhtuleht Võrumaal Rõuge vallas Udsali küla järvel toimunud päästmisoperatsioonist. Kaks päeva pärast Viktori kadumist läks Võrumaal jääle teine kirglik kalamees.

Tervisehädadega ja tüsedusele kalduv mees vajus läbi samalaadse metsadevahelise järve.

Raivo oli sellel järvel kalastanud poisikesest peale ja tundis seda nagu oma viit sõrme. Ometi ei osanud ka tema jääd hinnata.

Raivo pääses tänu sellele, et tema appikarjumist kuuldi. Tema kehatemperatuuriks mõõtis kiirabi 27 kraadi. Raivo rääkis, et ta olnuks kindlasti surmalaps, kui ta oleks olnud metsajärvel, kus parajasti ühtegi teist kalameest ei ole.

Täpselt nõnda läks paraku aga Viktoriga. Valgamaal asuv Pikkjärv on küll üsna populaarne kalastamiskoht, kuid saatuse tahtel polnud sügaval lohus ja metsaga ümbritsetud järve ääres saatuslikul päeval tõenäoliselt kedagi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee