Eesti uudised

ÄREVUST TEKITAV RAPORT: Venemaa ei pruugi Baltimaades piirduda hübriidsõjaga (107)

Õhtuleht.ee, 19. aprill 2016, 16:53
Foto: Reuters / Scanpix
Rahvusvaheline kaitseuuringute keskus avaldas raporti "Strateegilise tasakaalu tugevdamine Läänemere piirkonnas", millest nähtub, et kõige mustema stsenaariumi kohaselt proovib Venemaa sõjalise konflikti korral kasutada mitte ainult "hübriidsõja" meetodeid, vaid hõivata Leedu lõunapiiril asuv Sulwalki koridori ning blokeerida Baltimaade õhu- ja mereruum.

Raporti koostajate sõnul on viimasel kümnendil kujunenud uus reaalsus, mis on põhjalikult halvendanud Euro-Atlandi ruumi julgeolekuolukorda. Venemaa järgib aina agressiivsemat läänevastast revisionistlikku poliitikat ning on kerkinud taas otseseks ja avalikuks ohuks NATOle. See käib eriti alliansi idatiiva, sealhulgas Balti riikide ja Poola kohta.

Samal teemal

NATO tervikuna on Venemaast üüratult tugevam sõjaliselt ja eriti majanduslikult. Kuid Läänemere piirkondlikus kontekstis on pilt sootuks teistsugune ilmselge tavajõudude tasakaalu puudumise ning mõningate Venemaa arvates talle eriti geograafiliselt ja ajaliselt eeliseid andvate tingimuste tõttu.

Lääs ei ole olnud võimeline takistama Venemaad ründamast naabreid ega kasutamast sõjalisi vahendeid poliitilise ja majandusliku kasu saavutamiseks isegi nii kaugel nagu Süürias.

NATO üldine heidutus ei pruugi takistada Venemaad alustamast uut "lokaalset" sõjalist avantüüri isegi NATO liikmesriigi vastu, eriti Läänemere piirkonnas. See võib juhtuda siis, kui Kreml näeb enda ees avanevat soodsat juhust või mängib ekslikult NATO otsusevõimetuse ja sõjalise nõrkuse peale piirkonnas, seisis raportis.

Kõige usutavam must stsenaarium

Paljud asjatundjad arvavad, et kui Venemaa ja Balti riikide vahel peaks puhkema konflikt, hõlmaks see tõenäoliselt siinset vene vähemust, mis lubaks Venemaal õõnestada NATOt ja ELi eitatavuse ja umbmäärasuse katte varjus.

Venemaa loodaks sel moel saavutada vähemalt teatavaid poliitilisi sihte, samal ajal kui nende tegevus jääks allapoole seda läve, mis käivitaks NATO 5. artikli. Venemaale jääks siis otsustamisvõimalus olukorda sõjaliselt edasi eskaleerida, pidada läbirääkimisi jõupositsioonilt või taanduda sõltuvalt NATO ja ELi reaktsioonist ning rünnatava riigi vastupanust.

Halvimal juhul areneks niisugune konflikt otse keskmise intensiivsusega sõjast täiemahuliseks ehk üleüldiseks sõjaks. Esimesena reageeriks "hübriidkriisile" kahtlemata vastava riigi korrakaitseorganid ja/või sõjavägi, samuti abistaksid neid kohal viibivad liitlasjõud, näiteks turvates olulisemaid sõjalisi rajatisi ja taristut.

Kuid olukord võib eskaleerida väga kiiresti, kuid Donbassi-laadsel stsenaariumil oleksid Balti riikides Venemaa seisukohalt mitmed olulised piirangud ja puudused.

Esiteks ei ole Kreml seni saavutanud selle taktikaga soovitud tulemusi isegi Ukrainas, kaasa arvatud okupeeritud Donbassis. Teiseks on allians ja idatiiva liitlasriigid väga hoolikalt uurinud Venemaa "hübriidsõda" ja Ukraina vastusamme ning on valmis reageerima kiiresti ja adekvaatselt.

Samuti eelistaks president Putin raporti kohaselt mitte kõigest õrritada alliansi ja riskida tõsiste kaotustega, vaid anda selle asemel surmahoobi NATOle, st teha teoks sellise stsenaariumi, mis hõlmab Balti riikide eraldamist alliansi ülejäänud territooriumist ja nende võimalikku okupeerimist.

Seda stsenaariumit on Venemaa relvajõud korduvalt harjutanud regulaarsetel ulatuslikel õppustel (Zapad, milles osalevad Lääne sõjaväeringkonna ja muud jõud, ning Liidu Kilp koos Valgevenega), samuti võimsatel lahinguvalmiduse kontrollimise äkkõppustel (nt 2014. aasta detsembris ja 2015. aasta märtsis).

Venemaa on rünnanud Georgiat ja Ukrainat üsna täpselt niisuguse stsenaariumi kohaselt ja kasutanud sealjuures samu jõude, mis osalesid eelnenud suurõppustel.

See oleks palju võimsam poliitiline hoop NATOle ja ELile ning annaks edu korral Venemaale vaieldamatuid sõjalis-strateegilisi eeliseid Läänemere piirkonnas, "lahendades" võib-olla ka Kaliningradi eksklaavi probleemi. Kremlil ei oleks raskusi ettekäänete leidmisega, eriti kui USA/NATO ja Venemaa suhted muutuvad ka mujal kriitiliseks (näiteks seoses Süüria ja/või Türgiga).

Venemaa on demonstreerinud võimet blokeerida Balti riike ümbritsevas mere- ja õhuruumis. Venemaa sissetungile Valgevene territooriumi kaudu Kaliningradi oblasti suunas läbi 100 kilomeetri laiuse Suwałki koridori (Poola ja Leedu territoorium) ühes operatsioonidega Eesti ja Läti vastu Leningradi ja Pihkva oblastist võib järgneda õhu- ja mereblokaad, kui NATO ei reageeri õigeaegselt ja jõuliselt ning alliansil puudub vajalik ettenihutatud kohalolek.

Samuti tasub märkida, et Venemaa on matkinud taktikalisi tuumalööke selge püüdega hirmutada NATO liikmesriike (ja Rootsit).

Raport leidiski, et Venemaa kujutab endast selget ja vahetut ohtu NATO idatiivale, kuna Kreml ei ilmuta vähimatki kavatsust muuta oma Läänega vastasseisule üles ehitatud poliitikat ega senist militariseerimiskurssi, eriti läänesuunal.

Seega saab NATO piirkondlik heidutus saavutab vajaliku usutavuse alles siis, kui NATO tuumariigid ja teised suured liitlasriigid paigutavad oma jõude Läänemere piirkonda. "See annaks Venemaale ühemõtteliselt mõista, et NATOl on tõsi taga. Eesmärk ei ole mitte matkida külma sõja aegset olukorda või stsenaariume, vaid seista silmitsi tänase tegelikkusega," tõdevad raporti koostajad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee