Ärma talu kulud on varasemaga võrreldes küll veidi vähenenud, kuid küsimusi tekitab see, miks on vaja iga aasta turvasüsteeme remontida ning mis saab pärast Ilvese ametiaja lõppu sinna ostetud ATVst jm.
Üheksa aastat tagasi teatas toonane esileedi Evelin Ilves Õhtulehes, kuidas kohe-kohe avatakse Ärma talus hotell. "Broneeringuid võtame vastu juba praegu. Avapidu oleneb presidendi ajakavast, aga ega see pidamata jää," kuulutas ta. Mingit hotelli ei avatud, Ärma talust sai hoopis nagu kodukootud kuningaloss: tavainimesel pole sinna asja ja maksumaksja katab jooksvad kulud. Kui tunamullu viis see maksumaksja rahakotist üle 68 000 euro, siis mullu 61 722 eurot. Vähem kulus seekord näiteks sõidukite ülalpidamisele ja inventarile (2014. aastal osteti kallis murutraktor).
Küll aga on veidi tõusnud töötasud – koos maksudega läks kahe inimese palgalhoidmine maksma 31 361 eurot, aasta varem 29 567 eurot (kaks töötajat). Presidendi kantselei pressiesindaja Piret Pert selgitab, et palgad suurenesid. Ta ütleb, et hoolduse, remondi ja korrashoiu peale kulus 4620 eurot. Selle kuluartikli all on näiteks prügivedu, veesüsteemide hooldus, lumelükkamistööd, haljastuse hooldus, välisvalgustuse remont, katlamaja hooldus ja puhastusvahendid. Samuti soetati töötajatele 151 euro eest uued tööriided.
Siin kommijad kiidavad head elu Soomes. Võtke ja lugege HS-st, mida soomlased ise oma elust arvavad. Mina loen iga päev ja imestan. Meie hea elu on tingitud sellest, et me käime Soomes teenimas ja kulutame Eestis. Norrakad ei tule Soome tööle. Neil ei oleks edasi tagasi sõites midagi võita.
Ka mulle teeb muret, et ekspresidentide ülalpidamiseks nii palju raha kulub ja nõustun, et see ei ole õiglane. Aga kui Helme valitakse järgmiseks presidendiks, kas ta siis ütleks, et vähendame istuva presidendi palka ja ekspresidendi ülalpidamiskulusid kinni ei maksa? Kahtlen kõvasti!
Samas näen, et riigisektori suur tööhõive ja kõrged palgad muudavad tootmise siin riigis mõttetuks. Kuidasmoodi? Riigisektori palgad on aetud nii kõrgeks, et tootmises ei ole võimalik sellist palka maksta ja töötajad jooksevad minema, olgu siis Soome või kuhugi mujale. Tootja ei saa palka tõsta, sest toote omahind suureneb ja keegi ei osta seda enam. Või siis konkurents lööb hinnad alla, sest kusagilt tuuakse odav toode sisse. Piima liiter poes maksab 0,42-0,72 senti. See on ju naeruväärne. Alles maksis piima liiter poes rohkem kui euro. Kas kahe aasta jooksul on tööviljakus piimatootmises niipalju tõusnud, et praegune müügihind on poole väiksem? Võimatu. Põllumajanduses ei tööta küll enam palju inimesi, aga nad loovad siiski väärtusi, tagavad riigi toidujulgeoleku ja samas lastakse neist laialt üle. Millegi reaalse tootmine on aga ainus tegevus, mis loob lisaväärtust. Palju siia seda tegelikku tootmist alles on jäänud? Näpuotsaga. Raha keerutamine riigiasutustes, kohalikke teenindavas sektoris (poed, koolid, päästeamet, bussijuhid jne) ja pangas, annab küll inimestele tööd, aga kui ei teki lisaväärtust pole varsti ka midagi keerutada. Palgatõus on juba ajanud siit minema odavat ja kvaliteetset tööjõudu ärakasutama tulnud firmad.
Tänu globaliseerumisele on elu keeruline - saab lõigata suurt kasumit aga saab ka näppu lõigata. Kuhu on jäänud majandusharidusega inimesed, kes peaksid andma nõu sellises olukorras?
Soomes tehakse küll pikki ja põhjalikke majandusuuringuid, aga kasu on neist samapalju, kui meil hiljuti väljahõigatud teadmisest, et aastal 2060 hakkame 8000+ eurot palka saama.