Möödunud nädala reedel, 15. aprilli hommikul sündis ansambli Metsatöll trummari Marko Atso ja tema kihlatu Cerli Sarve perre tütretirts – piiga sai nimeks Ella Nora. “Ikka võttis pisara silma,” tunnistab muidu kurja rokkarina tunduv Atso.

 Atso räägib Õhtulehele, et lapse nimi Ella Nora oli tema kallima Cerlini jõudnud juba enne veel, kui nemad kaks aastat tagasi kohtusid. Muide, väike Ella Nora tuli siia ilma täpselt Cerli sünnipäeval. “Tähtaeg oli tegelikult 4. aprillil, aga ju ta siis tahtis emmega ühel päeval sündida,” ütleb Atso, kes ka ise sünnituse juures viibis. “Cerli on muidugi väga tubli. Ta sünnitas vette, Ida-Tallinna keskhaiglas ja kõik oli väga suurepärane. Tahaks eriti tänada ämmaemand Siiri Ennikat ja keskhaigla personali.” Haiglasse jõudmisest tütre kätele saamiseni läks 9 tundi. Enne seda veetsid Marko ja Cerli veel umbes kolm tundi kodus. “Ei olnud mõtet väga kiirustada. Kui kõik algas, ootasime veel natuke ja läksime siis rahulikult haiglasse.” Muidu karmi rokimehe olemisega Atso tunnistab, et tütre sünd võttis ikka pisara silma küll. “See on tunne, mida ei saa sõnadega kirjeldada. Mehed, kes pole sünnituse juures viibinud, peaksid ikka teadma, et naised on väga tublid!” Atso usub, et pooled mehed ei kannataks ise sünnitamist välja. “Või kui kannataks, siis oleks neil ainult üks laps,” naerab ta. “See, mida naised kannatama peavad, on ikka imetlusväärne.”

Tänaseks on Cerli, Atso ja väike Ella Nora kenasti haiglast kodus. “Oleksime juba järgmisel päeval koju saanud, aga igaks juhuks jäime üheks ööks veel. Lapsel oli kõik väga korras ja hästi.” Beebi on vanemate sõnul väga rahulik.

Kohtusid Metsatöllu kontserdil

Cerli ja Marko juures elavad ka Cerli lapsed Eva (14) ja Timmu (8) ning Atso poeg Simo (15). Marko ütleb, et kõik suured õed-vennad on uue elukorraldusega harjunud. “Kõik teavad, et mingil ajal tuleb natuke vaiksem olla. Kutsule peame veel õpetama, et iga asja peale ei tohiks haukuda,” ütleb Atso. Lapsehoidmisgraafikut õdede-vendade seas veel paika pandud pole. “Mina hoian teda väga hea meelega ja Cerli on proff, seega ma ei pea väga muretsema.”

Marko ja Cerli suhe tuli ilmsiks möödunud aasta suvel, kui neid esmakordselt presidendi roosiaias peetud vastuvõtul koos nähti. Nüüd kergitavad nad esmakordselt saladuseloori ka oma kohtumise loolt. Cerli räägib, et ta kohtus Markoga 2014. aasta aprillis, kui Metsatöll Pärnu kuursaalis kontserti andis. “Mina, kui mitte Metsatöllu fänn, sattusin juhuslikult nende kontserdile.” Cerli sõnul pole ta absoluutselt sellise muusika austaja, kuid juba paar aastat on ta tundnud, et peab kord nende ülesastumist vaatama minema. “Läksin sinna täiesti üksi ja ei saanud aru, mis mind sinna kisub. See lihtsalt painas mind kogu aeg,” selgitab Cerli, kes usub väga energiatesse ja vaimsetesse asjadesse. “Jõudsin viimaseks looks kohale ja mõtlesin, et miks ma siia üldse tulin, oleks võinud ju hoopis kodus magada.”

Kui viimane, ja ainus lugu, mida Cerli kuulis, mängitud, hakkas ta end kodu poole sättima, kuid jäi garderoobi juures kohatud sõbraga juttu rääkima. Sealsamas kõrval andis Metsatöll aga autogramme ja lõi kaasa fänninänni müümisel. “Kui meie pilgud kohtusid, tundsin külgetõmmet. Astusin ligi, ükski nänn seal laual mind ei huvitanud, ma ei osanud midagi öelda ka ja küsisin arglikult: “Kas autogrammi saaks?”,” lõkerdab Cerli naerda.

“Ma isegi ehmusin ära, et mis nüüd juhtus, aga enam polnud midagi teha. Marko naeratas oma ilusat naeratust ja maalis mulle nii kaua autogrammi, et teised bändiliikmed pidid teda takka kiirustama, et teised fännid autogrammita ei jääks. Ja kui lõpuks minu käsi tema käes oli… see energia, mis äkki tuli.. ma mõtlesin, et issand, jeerum, mis see nüüd on? See oli tõeline energiaplahvatus!” õhkab naine. Nüüd teab ta täpselt, et just Marko energia teda sinna kontserdile tiris. 

2015. aasta novembris käisid Cerli ja Marko reisil Egiptuses, kus mees naise kätt palus. Sõrmuse hankis trummar Tallinnast ja tegemist on antiigipoest pärit haruldusega, mida kaunistab kolm briljanti ja mis on umbes viiskümmend aastat vana, aga täiesti kandmata, sest sel on väike number. Cerli ütleb, et nende kihlumine oli väga eriline ja emotsionaalne. “Eesti mees oskab ikka romantiline olla küll, pole siin midagi viriseda.”

Jaga artiklit

20 kommentaari

E
ei ole samuti  /   15:17, 20. apr 2016
kärgpere fänn ja selline kommuuni eluke minule ei sobiks. aga soovimata olla mats. siiski mainin. et minu silmis - vaadatuna fotolt - see naine paistab kuidagi tühi ja kerglane ( samas ajab esoteerika jura seal ju pikalt ! )
aga kui asjaosalised on õnnega koos - siis ... siis muidugi õnne neile !
elagu oma laste-karjaga ikka kaua koos ja see märkus siin. et kihlumine pole 21.saj. üldse midagi. olen päri ! julge tegu on ikka abielluda !
veelkord - õnne ! ju siis pidi see nii minema ! ju oli saatus selline või mida iganes :=D
N
naisuke  /   18:21, 19. apr 2016
Kui film oli Metsatöllist, siis oli saalis(Tallinn) vaid 5 inimest! Atso on vana tuntud muusik, meie kommijad ei tea muidugi muust, kui kehakaalust, mida iga päev ohtralt lugeda on....

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis