Maailm

Napoli supervulkaan ähvardab meid globaalse katastroofiga (25)

Aadu Hiietamm, 15. aprill 2016, 06:00
KEEV MUDA JA VÄÄVEL: Keev mudajärv ja maapinnast tõusev väävel Campi Flegrei piirkonnas Napoli külje all. Foto: Aadu Hiietamm
Lõuna-Itaalias Napolist läänes asub tõeline põrgu – Euroopa suurim vulkaan Campi Flegrei (Põlevad Väljad). Viimastel aastatel on maapind seal pidevalt tõusnud ja vajunud ning teadlaste sõnul tuleb valmis olla vulkaani ootamatuks purskeks.

Supervulkaan Campi Flegrei kujutab endast 150 ruutkilomeetri suurust suhteliselt tasast maatükki, kus puuduvad kõrgemad mäed. Osaliselt läheb Campi Flegrei mere alla. Nii on selle supervulkaani piirkonnas populaarsed saared Ischia ja Procida.

Maasügavuses pulbitseb seal aga sulamagma. Itaalia vulkanoloogid usuvad, et Campi Flegrei ja Napolist idas asuva Vesuuvi vulkaani magmakambrid on ühendatud ning see asjaolu muudab võimaliku purske üliohtlikuks.

KEEV MUDA JA VÄÄVEL: Keev mudajärv ja maapinnast tõusev väävel Campi Flegrei piirkonnas Napoli külje all. Foto: Aadu Hiietamm

Campi Flegreil, nagu Vesuuvilgi, käib rohkelt turiste, kellele näidatakse pulbitsevaid kuumi mudajärvi ja väikseid geisreid, mis annavad tunnistust Napoli ümbruse väga rahutust maakoorest.

Soovist teada saada, mis Campi Flegrei all tegelikult toimub, korraldasid teadlased seal 2012. aastal puurimistöid. Puurimisel jõuti esmalt 200 meetrile ja seejärel 500 meetri sügavusele ning sinna paigutati mõõteinstrumendid, mis jäädvustavad maa all toimuvaid liikumisi.

Tookord kartsid kohalikud elanikud, et teadlaste puurimistööd kutsuvad esile ohtliku plahvatuse või siis pääsevad mürgised gaasid maapinnale. Õnneks möödus kõik vahejuhtumiteta.

Valmis tuleb olla ootamatuks purskeks

Praegu valitseb Campi Flegreil suhteline rahu, kuid teadlased kutsuvad sellegipoolest ettevaatusele. Hiljuti uuris supervulkaani Oxfordi ülikooli töörühm Michael Stocki juhtimisel. Tehtud analüüs näitab, et praegu puuduvad vähimadki märgid, et vulkaan võiks peagi pursata.

Hea uudise kõrval on teadlastel paraku ka halb. Nimelt võib Campi Flegrei purse toimuda täiesti ootamatult ning sellisel juhul ei jõuta inimesi evakueerida. Vulkaani vahetus läheduses elab aga koguni kaks miljonit inimest, kelle evakueerimiseks kulub vähemalt nädal, rõhutab Potsdami geouuringute keskuse teadur Thomas Walter.

Hohenheimi ülikooli füüsika- ja meteoroloogiainstituudi teadlane Volker Wulfmeyer lisab, et Campi Flegrei vulkaanipurskel on globaalsed tagajärjed. Õhku paisatavad kivimid, tuhk ja gaas mõjutavad kindlasti kliimat. Palju oleneb seejuures aastaajast ja õhuvooludest, kuid tõsisemalt puudutab Campi Flegrei vulkaanipurse tõenäoliselt Ida- ja Põhja-Euroopat, kus keskmine temperatuur võib paariks aastaks alaneda kaks kuni neli kraadi.

25 KOMMENTAARI

a
Ajaloohuviline 16. aprill 2016, 23:03
Teadaolevalt esimene purse kutsus teadlaste arvates esile neandetallaste väljasuremise aladel mida tunneme Euroopana. Viasatis (Historia) näidatakse sellest uurimusest filmi.
K
"... jõuti esmalt 200 meetrile ja seejärel 500 meetri sügavusele" 15. aprill 2016, 19:10
Kuidas see võimalik on? Enne ikka 500 ja siis 200. Või ma eksin?
Loe kõiki (25)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee