Eesti uudised

Reformierakond kukutas võimuliitlaste trahvieelnõu populaarsuse võitmiseks? (53)

Kristiina Tilk, 15. aprill 2016, 06:00
 Stanislav Moškov
Valdo Randpere: see on kahetsusväärne tööõnnetus.

Kolmapäeval jäi kolme reformierakondlase vastu hääle tõttu riigikogus vastu võtmata võimuliidus kokku lepitud trahvimäärasid kaks korda kasvatav seadus. "See on kahetsusväärne tööõnnetus," ütleb Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere, püüdes kummutada arvamust, nagu oleks nad meelega koalitsioonikaaslastele ära teinud.

Muudatuse vastu olid valitsuserakondade poliitikutest Igor Gräzin (RE), Madis Milling (RE) ja Anne Sulling (RE). Aivar Sõerd (RE) hääletuses ei osalenud.

TÖÖÕNNETUS: Valdo Randpere loodab, et sügisel saavad nad teema uuesti arutlusele võtta ning ütleb, et juhtunu on kahetsusväärne tööõnnetus. Tiina Kõrtsini

Reformierakonna kaval lüke?

Suhtekorraldaja Ivo Rull ja teleajakirjanik Sven Soiver avaldasid kohe pärast nende nelja hääletuskäitumise teatavaks saamist oma Facebooki seinal, et seaduse vastu hääletamine oli Reformierakonna kaval lüke, et rahva seas populaarsust koguda ja lasta partneritel end lolliks teha.

"Tänane etendus oli reformilt täiuslik. Sotsid ja IRL (Isamaa ja Res Publica Liit) tahtsid eelnõu, aga vaprad reformierakondlased hüppasid rahva kaitsele," kirjutab Soiver.

Rull ja Soiver imestavad, et justiitsminister Urmas Reinsalu ei aimanud halba juba paar nädalat tagasi, kui Reformierakond eelnõu suure saali päevakorrast välja arvas ja sõnas, et Urmas Reinsalu on neile ühe analüüsi võlgu, ja läks selle asemel veel lõpphääletusele poliitilist avaldust tegema.

Randpere vaidleb vastu, et kindlasti ei olnud see taotluslik tulemus või soov populaarsust koguda. Tema sõnul jäi eelnõu hääletuse puuduv hääl selle taha, et osa koalitsioonipoliitikuid ei saanud istungil osaleda. See juhtunud lennufirmade süül, kes tühistasid viimastel päevadel ootamatult hulga lende, mistõttu ei saadud istungil osaleda. Kes nimeliselt seetõttu kohale tulla ei saanud, jääb aga vastuseta.

"See on kahetsusväärne tööõnnetus," võtab Randpere oma jutu kokku ja loodab, et sügishooajal saavad nad teema uuesti riigikogus üles võtta.

Muidugi koos väärtegude suurema revisjoniga.

Vaariku süüasi kui varnast võtta

Mõni tund pärast seda, kui selgus, et seadus on vastu võtmata jäänud, ilmus Postimehes kui tellimise peale artikkel näitleja Andrus Vaarikust. Ta tunnistati 4. märtsil Harju maakohtus peetud istungil süüdi karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb sõiduki süstemaatilist juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt.

Oli see pime juhus või kasutati Vaarikut elava näitena tõestamaks, et trahvid ongi väiksed? Vaarik usub, et see on lihtsalt kokkusattumus ega soovi asjal pikemalt peatuda: "Ma ei ole sellele ausalt öeldes isegi mõelnud."

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütleb, et lugupidamisest näitleja vastu ei soovi ta teda näitena kasutada. Aga tal on kohe võtta näide, miks on trahvimäärasid tõsta vaja.

"Mind isiklikult väga häirib majaehituse prügi, mis on hunnikutes metsa alla viidud. Miks inimesed seda teevad? Sest trahv on väiksem kui prügi äravedu. Nad ei viiks oma prahti metsa, kui teaksid, et karistus sõltub otseselt nende sissetulekust," usub Anvelt.

Et aga Reformierakond soovis odavat populaarsust koguda või enda mainet parandada ja tegutses hääletusel organiseeritult, Anvelt ei arva. "Pigem ongi tegemist tööõnnetusega. Mingil põhjusel ei suudetud erakonnas ühtset meelt hoida. Võib-olla need inimesed, kes vastu hääletasid, tegid oma soolot ja soovisid näidata rahvale, et nemad selle asja eest ei seisa? Ma ei tea. Ma ei näe, mis toimub nende peas," arutleb Anvelt.

Sotsid tahavad trahvid palgast sõltuma panna

Anvelt põhjendab oma arvamust tõdemusega, et lihtne ei olnud see eelnõu kellelegi. "Meil oli enda erakonnas ka raske põhjendada, miks trahvimäärade tõus on vajalik ning tõestada, et seaduse vastuvõtmisest on kasu."

Eilne pettumus ja vastakad emotsioonid on tänaseks lahtunud ja Anveltil on nüüd isegi hea meel, et seadus ei jõustunud. "Kui see tuleb sügisel uuesti arutlusele, siis sel juhul ei taha ma näha enam laual teistsugust eelnõu kui seda, kus on kirjas trahvimäärade muutmine sissetulekupõhiseks."

"Inimestel ei tohi tekkida karistamatuse tunnet. Kui tegemist on korduvate ja raskete rikkumistega, leiavad kindlasti kõik inimesed, et karistused peavad olema karmimad. Kui aga inimene paneb oma hooletusest toime väärteo, peab ta samuti mõistma, et sellega võib ta potentsiaalselt teiste inimeste elu ohustada ning just sissetulekupõhine trahvisüsteem puudutab otseselt nende vastutustunnet," arvab kõrgete trahvide eest võitlev Anvelt.

53 KOMMENTAARI

a
Ando 15. aprill 2016, 22:55
Trahvide tõstmine röövib lihtsalt veel rohkem vaeseid ja keskklassi. " Turvalisus" ja muud taolised hale-naljakad vabandused on ilmselget mitte tõsise...
(loe edasi)
v
vastik tõdemus 15. aprill 2016, 21:55
Endisena on Randperel hea meel, et on Eesti Vabariigi hukk.Iga reeturlik seadus vormistab meie riigi peatset lõppu, kui me reetureid ei peata
Loe kõiki (53)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee