Eesti uudised

Igaüks vastutab ise, aga riik peaks inimestest hoolima (7)

Tiina Kangro , 14. aprill 2016 17:06
Korstnapühkija nööbist keeramine toob õnne, aga tema kasutamine võib päästa lausa surmast.Foto: TIINA KÕRTSINI
Linnaleht uuris, kui kättesaadav on inimestele info gaasiboileritega seotud ohutusnõuete kohta ja kui arusaadavad on teemaga tegelevate asutuste juhised.

Selle aasta algus tõi kaasa hulga traagiliselt lõppenud juhtumeid gaasiboileritega vannitubades. Nüüdseks on paanika vaibunud, sest uusi juhtumeid pole päevavalgele tulnud. Võib-olla ongi asi korras ja inimesed muutusid ettevaatlikumaks, lasid oma majade korstnad puhtaks pühkida ja gaasiseadmed üle kontrollida?

Narvas kolm nädalat tagasi vingumürgitusse lämbunud 15-aastase tüdruku vanemad rääkisid Õhtulehe ajakirjanikule, et pärast õnnetust käisid nende kodus järjestikku spetsialistid, kes muudkui mõõtsid ja mõõtsid, kuid milles õnnetuse põhjus oli, keegi ei öelnudki. Nende vannitoas oli tegelikult uus Junkersi boiler, mille asjatundja oli kolm kuud tagasi üle kontrollinud, ühtki märki polnud ka mingist ummistusest torudes. Ka selle võimaluse, et Eestis kasutatava maagaasi koostis või kvaliteet oleks äkitselt kuidagi muutunud, on gaasitarnete ja kvaliteedikontrolli eest vastutavad ametiisikud meediale antud intervjuudes korduvalt välistanud. Ometi oli vannitoas ving, mis tappis inimese.

Kelle asi on elu?

Politsei alustas kriminaalmenetlust paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Kas ettevaatamatuse templi saavad järgnevaks eluks otsa ette tüdruku vanemad, majaühistu juhtkond või hoopis avalik võim, kes pole inimesi varustanud lihtsasti arusaadava ja õnnetusi ennetava teabega gaasiseadmete kasutamise kohta, pole veel teada.

Karta on, et avalik võim ei lase ennast palju häirida, sest seadus on ju olemas – pärast pooleaastast auku, mis haigutas küttegaasi ohutuse seaduse (ja selle lisaks oleva gaasipaigaldiste ja -seadmete tehnilise kontrolli nõudeid reguleeriva majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse) aegumise järel2014. aasta lõpust, kehtib 1. juulist 2015 Eesti territooriumil ju ometi uus, seadme ohutuse seadus. See ütleb sõnaselgelt, et igasuguste seadmete töö peab olema ohutu, kõik abinõud peavad vastama regulatsioonidele, nende puudumisel aga Euroopas ja maailmas kehtivale heale inseneritavale. Ohu ennetamise, tõrjumise ja kõrvaldamise eest vastutaja on aga kirjas korrakaitseseaduses.

Kes siis ikkagi?

Eesti Gaasi kodulehelt www.gaas.ee saame teada, et maagaas on väga populaarne, seda kasutab üle 120 000 kodu Eestis ning et tänapäevased gaasiseadmed – küttekatlad, veesoojendid, gaasipliidid – on kõrge kasuteguriga, ohutud ja töökindlad ning mugavad kasutada.

Maagaasi turvalisust käsitlevad alamlehel juhitakse tähelepanu, et kasutada tohib vaid töökorras seadmeid, mida tuleb käsitseda arukalt ja lasta regulaarselt kontrollida.

Õpetatakse ka, et gaasilekkest annab märku lõhn, mille tundmisel tuleb kraanid sulgeda, ruumid tuulutada ja vajaduse korral kutsuda päästjad. Märgitakse, et gaasiseadmete ohutuse eest vastutab omanik või valdaja.

Gaasiseadmete kontrolli ja vastutuse teema juures palutakse järgida seadme tootja hooldusjuhiseid ning viidatakse OÜ-le Inspecta Estonia, kelle poole tuleks pöörduda auditi tellimiseks enam kui 15 aasta vanuste seadmete töökõlblikkuse kontrollimiseks.

Inspecta Estonia veebilehel pakutaksegi võimalust täita auditi tellimise ankeet ja rõhutatakse, et üle 15 aasta vanad gaasiseadmed kortermajades vajavad kontrolli vähemalt iga nelja aasta järel.

Kõik on ju korras!

Ent Eestis on veel üks riigiasutus – tehnilise järelevalve amet (TJA), kes teeb riiklikku järelevalvet ehitiste, tööstusohutuse, transpordi ja elektroonilise side ning veel paljude eluvaldkondade üle. Nende kodulehe www.tja.ee otsingumootorist leiabki lehekülje, kus selgub, et 21. novembril algab suur gaasiohutuse kampaania “Ära näpi”. Uudise juures leiab märkimist, et kampaania loovlahenduse on välja töötanud reklaamiagentuur Zavod BBDO, aga mis aastast käib jutt, ei ilmne. Veebiavarustes otsides ilmneb, et aasta oli siis 2011. Kas kampaania tegi inimesed targemaks, jääb teadmata. Nüüdsete surmade järel saatis amet meediale pressiteate, milles sedastatakse, et kõik õnnetused olid seotud omavolilise suitsulõõride ümberehitamisega.

TJA-l on siiski olemas ka kodanikele mõeldud veebileht www.ohutus.ee, kus on ka gaasiohutuse klahv, mille kallal aga Zavod enam vaeva näinud ei ole. Muu lakoonilise info kõrval leiab sealt tõesti ka püsiviite, et gaasiseadmete suitsulõõrid tuleb lasta korstnapühkijal kord aastas üle vaadata.

Hea otsimise peale leiab ventilatsiooni tähtsuse kohta paar sõna ka päästeameti kodulehelt ja portaalist eesti.ee. Et aga mõni asutus või ametimees Eesti Vabariigis oleks püüdnud ette näha, milliseid ettevaatamatuid vigu kipub PISA-testis tublide koolilaste vanemate põlvkond kortereid renoveerides ja eurotoetuste abil massiliselt ühistuid soojustades tegema, on juba palju tahta. Vana hea Google eesti keeles midagi praktilist välja ei paku, kui mõnel infonäljas uitajal peaks tekkima soov gaasikasutuse inimlike algtõdede kohta teadmisi värskendada.

Näiteks Suurbritannia elanikud leiavad ühe hiireklikiga lihtsa ja hästi struktureeritud info, mida on gaasiseadmete kasutajal tarvis teada ja teha, kelle poole pöörduda, kellele on seadmete kontroll tasuta (nimelt pensionäridele, puudega inimestele ja alla 5-aastaste laste üksikvanematele), ja peale selle pakutakse ka võimalust lasta oma koju tasuta audit, et volitatud asutus saaks seirata professionaalsete gaasiseadmete käitlejate rutiinset töökvaliteeti.

Samal teemal

20.03.2016
Päästeamet kontrollis Põhja-Tallinna kortermajade gaasiseadmeid: olukord on hirmuäratav