Lärm ja aplaus saalis – just sellised emotsioonid olid eile riigikogus, kui eelnõu läbi kukkus. Seaduse jõustudes oleks see tähendanud väärteotrahvi maksimumsumma tõusmist 1200 eurolt 2400-le.

Ka trahvi tasumise aeg oleks pikenenud, nimelt oleks praeguse 15 päeva asemel olnud trahvi võimalik tasuda 45 päeva, mis oleks kindlustanud vähemalt ühe palgaperioodini jõudmist.

Eilsel hääletusel osales 93 riigikogulast. Seaduse läbiminemiseks oleks olnud vaja 51 poolthäält. Seda aga ei saadud, nimelt hääletas eelnõu poolt 50 kohalolijat.

Vastu oli 42, nende seas koalitsiooni kuuluvad reformierakondlased Igor Gräzin, Anne Sulling ja Madis Milling. Hääletamata jättis reformierakondlane Aivar Sõerd.

Sõerd: trahvide tõus pole kooskõlas sissetulekutega

Reformierakondlane Aivar Sõerd ei hääletanud eelnõu poolt seetõttu, et trahvide nii kiire tõus ei ole kooskõlas sissetulekute kasvuga. Ta lisas, et mõte mitte hääletada oli tal juba varem: "Ei saa öelda päris nii, et ma täna seda mõtlesin, kuna tegemist on tõsise teemaga, mis puudutab väga paljusid inimesi."

Küsimusele, kas ta on seetõttu saanud ka kommentaare, justkui oleks ta koalitsiooni mittehääletamisega alt vedanud, vastas Sõerd: "Jah, aga mis teha. Kahjuks ei olnud lihtsalt võimalik selle eelnõu poolt hääletada."

Gräzin: Sellist praaki ei tohi läbi lasta

Eelnõu vastu hääletanud reformierakondlane Igor Gräzin ütleb, et kuigi kahe nädala eest ta veel kahtles, kas jätta hääletamata, et asi vaikselt läbi kukuks või hääletada vastu, otsustas ta siiski viimase kasuks.

"Pärast seda kui ma nägin Raivo Aegi intervjuud ja Reinsalu ebaveenvaid seletusi selle vajalikkuses, sain aru, et sellist praaki ja poliitilist viga ei tohi läbi lasta." Tema sõnul peegeldub uues seaduses ideoloogia, mis sai alguse Ken-Marti Vaherist ja "see seisneb selles, et kõigepealt karistame ja paneme kinni ja pärast hakkame mõtlema, milleks me seda teeme," räägib Gräzin.

"Teine põhjus on see, et meil on väga halb liikluskultuur ja me ei ole selle parandamiseks midagi teinud," ütleb Gräzin, et Tartu–Tallinna maanteel sõites hakkavad käed õudusest värisema. Selle asemel, et püüda igasuguseid ohvreid ja nende käest raha välja lüpsta, peaks politsei püüdma aidata neid, kes meil liiklevad."

Milling: Riik ei saa eeldada, et inimesed rikuvad seadust

Eelnõu vastu hääletanud reformierakondlane Madis Milling sõnab, et kuigi säärastes olukordades on vastuhääletamine alati kahe vahel olemise küsimus, ta enda otsust ei kahetse: "On mõningaid hetki, millal tuleb teha asju oma südametunnistuse järgi."

Milling ütleb, et eilse hääletusega pandi terve riigikogu halba olukorda: "Eelnevate valitsuste tegemata töö – trahvimäärade läbivaatamine, toodi nüüd ühe pauguga riigikogu kätte," põhjendab Milling, et hääletas vastu –, säärane trahvimäärade tõus oleks inimestele liiga suur šokk.

"Enamik inimesi, kes trahvi saavad, ei tee seda tahtlikult – unustavad turvavöö peale panna või kuulavad raadiot, jalg läheb gaasipedaalile ja ei märgata spidomeetrit."

Kuigi Milling ei ole tegelikult trahvimäärade tõstmise vastu, tuleks tema sõnul asju teha siiski targemalt. "Ma olen veendunud, et mingitel juhtudel, räägime siin kas või retsidiivsetest roolijoodikutest või liiklusrikkujatest, kelle leht on sama pikk kui teise mehe doktoritöö, peavadki trahvid suuremad olema. Aga lihtsalt, kõike seda aega nüüd järgi võtta ja üheülbaliselt trahvimäärasid tõsta," selgitab Milling.

"Ja teine asi selle juures on maailmavaateline küsimus. Et riik ei saa arvata ja eeldada, et inimesed rikuvad seadust. Et tänu sellele, et inimesed rikuvad seadust saame me trahviraha ja eelarvet. See eeldus on juba ebamoraalne," toob ta teise põhjuse, miks ta vastu hääletas.

Milling tunnistab, et teab paljusid fraktsioonikaaslaseid, kes eile küll seaduseelnõu poolt hääletasid, kuid tegelikult sellesse pooldavalt ei suhtu.