Lugejakiri

Kiri | Annetustega riiki päästma (16)

Jüri Laurson, pensionär , 11. aprill 2016, 17:40
Foto: TEET MALSROOS
Uskumatu, et riigi rahakoti täitmiseks on eelarvesse kirjutatud veel enne trahviühiku kahekordistamise kinnitamist parlamendis kümne miljoni suurune tulu. Tänapäeval on trahvide kahekordistamise asemel palju humaansemaid ja tsiviliseeritumaid rahakogumisviise, mida on sageli kasutatud mõne valdkonna turgutamiseks – see on annetamine.

Annetamine on tänapäevase elustiili osa ja kui seda tehakse väljapääsmatus olukorras hädasolija abistamiseks, ei pane keegi pahaks ega ütle ka ära. Võrreldes trahvide kordistamisega on annetamisel ka kasvatuslik eesmärk. Karistamine seevastu tekitab pahameelt.

Uppuja päästmine on uppuja asi, kui appi ei hüüa, on sageli lõpp käes. Valitsus võiks abisaamiseks rahva poole pöörduda. Vanemal põlvkonnal on veel meeles pärast sõda lühiajaliselt sisseseatud kohustuslikud obligatsioonid, mis hiljem tagastati.

Praeguse eelarveaugu lappimisel võiks valitsus samuti pöörduda rahva poole – palun annetage! Riigi päästmiseks ei oleks kellelgi kahju annetada kuus 1,5 eurot. Aastas kuluks riigi päästmiseks igal kodanikul 18 eurot.

Kuna annetamine on vabatahtlik ja tegemist on humanitaarabiga, mis on maksuvaba, siis võiks suurema sissetulekuga kodanik riigi päästmiseks ka suurema summa annetada.  Niisuguse sõbraliku üldrahvusliku annetusega päästame riigi võlavangist ja trahvide kordistamisel planeeritud kümne miljoni asemel laekuks võib olla ka 20 miljonit eurot. Selleks on valitsusel vaja pöörduda rahva poole. Nii tegutsedes kergendaksime ühtlasi mitu korda ka politsei tööd.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee