Pilt on illustreerivFoto: ARNO SAAR
Õhtuleht.ee 4. aprill 2016 16:34
Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi levitab meedias juba pikemat aega valeinfot, et erakoolid tahavad saada 1,6 korda suuremat rahastust kui tavakoolid, teatas kodanikuliikumine Avalikult Haridusest.

Erakoolid on alati saanud ja saavad ilmselt ka tulevikus kõige vähem maksumaksja raha. Olulise osa kuludest maksavad erakoolide lapsevanemad omast taskust kinni. Kohaliku omavalitsuse koolid saavad maksumaksjalt täisrahastuse: osa rahast tuleb otse riigieelarvest, teine osa läbi kohaliku omavalitsuse.

Minister Jürgen Ligi räägib aga ainult otse riigieelarvest munitsipaalkoolidele laekuvast rahast, vaikides kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava maksumaksja raha lihtsalt maha. Seeläbi luuakse ekslik mulje, justkui saaks munitsipaalkoolid erakoolidest vähem raha. Selline teadlik desinformeerimine tekitab ühiskonnas vastandumist ja klassiviha ning ei tohiks olla haridus- ja teadusministri ametile kohane.

Erakoolid ei soovi raha juurde nagu minister Ligi väidab, vaid mõistlikus ulatuses erakoolide tegevuskulude toetamise jätkumist. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa 4% lapsi ja peresid tuua ohvriks enamusele.

Samuti sooviks ümber lükata haridusministri poolt mitmeid kordi väljaöeldud väite, justkui erakoolide puhul oleks tegemist erahuvidega, mille eest võitlevad palgalised PR-brürood ja advokaadid. Erakoolide tegemistest teavitavad avalikkust jõudumööda kõigest käputäis lapsevanemaid, näiteks Katrin Tibar, Ave Laas jt. Seda täiesti tasuta, oma muude tööde ja tegemiste arvelt.

Lõpetuseks palub kodanikuliikumine Avalikult Haridusest minister Jürgen Ligil seletada lahti arvutuse, kuidas erakoolid saavad 1,6 korda rohkem maksumaksja raha kui tavakoolid ja palume ka nimetada need kinnimakstud PR-bürood, kellele ta viitab.

Lisainformatsioon:

Rahastamisest täpsemalt:
Erakoolide kulud kaetakse praegu kolmest põhilisest allikast: õpetajate palgad haridustoetusest, kommunaalkulud (küte, vesi, elekter) tegevuskulude toetusest ja kõik ülejäänud kulud lapsevanemate panusest õppemaksu näol (koolimaja rent, tugiteenused jne, samuti kõik muud kulud, mida haridustoetus ja tegevuskulude toetus ei kata).

Jürgen Ligi planeeritud kohustusliku tegevuskulude toetuse kadumisel jääb lapsevanemate kanda kaks kolmest komponendist, mis tähendab suurt õppemaksu tõusu ja keskmise sissetulekuga peredele muutub erakool kättesaamatuks.

Samal teemal

Kommentaarid  (12)

Erakool 5. aprill 2016 10:18
on eralõbu mitte maksumaksja ülal pidada. Teiseks oleks aeg lõpp teha nendele venekeelsetele riiklikul ülalpidamisel vene keele õppel koolidel. Eesti riigis on riigikeel eesti keel mitte vene, tatari, soome või muu keel. Kui tahavad õppida vene keeles siis palun, ainult erakooli sildi all.
mikk 5. aprill 2016 07:11
See pole ju enam erakool, mis toimib riigi ja valla rahade peal.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS