Foto: Andres Varustin
Jüri Saar, kriminoloogia professor, Vabaerakond 3. aprill 2016 16:56
Keskerakonna juhatuse otsus määrata erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) liikmeks kriminaalkorras korruptsioonikuriteo eest karistatud ja riigikogust lahkunud Priit Toobal, on õigusega tekitanud palju kriitikat.

2011. aastal loodud komisjon hakkas kontrollima erakondade ja valimisliitude raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning on seda siiani teinud üsna edukalt. Suuremaid ja väiksemaid puudusi on tuvastatud kõigi erakondade rahaasjades. Keskerakonna tegemiste kohta on  komisjonist tulnud konkurentsitult enim märkusi, etteheiteid ja ettekirjutusi. Nüüd siis otsustas see erakond teha algust komisjoni tasalülitamisega, volitades järelevalvet tegema isiku, kes on kohtu otsusega tuvastatud jultunud seaduserikkujana. Kui kits panna kärneriks, siis aiaga on lood tavaliselt ühel pool, teadis juba vanarahvas.

Keskerakonna sammul on aga ka vajalik ja oluline sõnum, sest osundab meie poliitilise kultuuri probleemile – kroonilisele kontrollimatusele. Erinevalt kõikvõimalikest piirangutest ja kontrollimeetmetest, mida leiutatakse tavalise maksumaksja jaoks, jääb parteilaste enesekontroll siiani puudulikuks. Seda näitab kestev kuluhüvitiste saaga, riigikogulaste piiramatu tööaeg, puutumatuse laiendamine jms. Riigikogu liikme hea tava põhimõtted, mille kinnitas eelmine riigikogu koosseis tegevuse lõpul, ei ole kujunenud eetikakoodeksiks. See on vaid ilus jutt paberil, mis kedagi ei keela ega kohusta millekski. 

Erakondade tegemistele – eriti siis, kui need on valitsuserakonnad – ei taha seadusandja samuti kehtestada täpsemaid raame. Nii ei liigu erakondade rahastamine sammugi vähendamise poole. Endiselt on tegemist kõige vähem reguleeritud riigieelarvest pärit rahavooga, sest erakond võib niiviisi saadud rahaga teha ükskõik mida. Vägagi perspektiivikana kõlab siinjuures ettepanek vähendada või lõpetada üldse juriidilise isikuna kriminaalkorras karistatud erakonna rahastamine.

Kui loodi rahastamise järelevalve komisjon, kehtestati ainsa piirava tingimusena, et sinna kuuluvad parlamendierakondade esindajad. Sellist võimalust, et komisjoni liikmeks võib nii sattuda suvaline isik, ette ei nähtud. Seega tuleb olla tänulik, et Keskerakonna juhatus näitas meie parteilistes tegemistes kätte veel ühe koha, kus ei kehti terve mõistus ja hea tahe.