Kui raamatuid on palju koos, siis lõhnad segunevad ning moodustavad ümara järelvinaga buketi. Tairo Lutter (Õhtuleht)
Jüri Pino, kirjatsura 31. märts 2016 16:59
Alguses mõeldi Ajujahi ehk Ajujahu pidulikul üritusel leiutada neljarattaline tõukeratas. Sihuke, millega pole võimalik kukkuda.

Kahjuks kaedi perra ja ühe Ajujahu on võitnud idee kolmerattalisest tõukerattast. Haiseks plagiaadi järele ja endas ei tunta seda julgust väita, nagu oleks tegu innovaatilise edasiarendusega.

See ei ole väljamõeldis, võite ise järele uurida.

Urr teab, mis see aasta turule tuuakse, arvatavasti hunnik äppe või mingeid eiteamisasju. Saab jälle kiidelda, kui kohutavalt uuenduslikud siin maal ollakse.

Samas käis kuskilt läbi väike piuks, et siin maal olla väga vingeid raamatupoode. Et suisa üks maailma paremaid. Mis on ju äraütlemata tore ja kiitlemist väärt. Raamatupood on väga tore koht. Raamat on tore asi. Raamatukogu on ka tore koht. Raamatukoi – see kõlab uhkelt!

Kui veel väike oldi, sihuke raamatukoikene, pandi mulle lasteraamatukogus limiit peale. Üle 15 korraga ei laenuta. Kui nädala pärast tagasi olin, küsisid lahked tädid, kas ma ikka lugesin kõik läbi ka. Ausa poisina tuli tunnistada, et ega ei. Kaaned petsid. Kaane peal lendas uhke lennuk, sees oli kah lennumasinate pilte, aga tegu oli aerodünaamika õpikuga. Kuidas see lasteraamatukokku oli sattunud, ei tea teps.

Midagi. Uus 15 turjale ja... kuidas ma need küll 11-aastaselt ära tassida jaksasin? Raamat on ju sigaraske. Isegi siis, kui ta pole selline tellis, nagu miski entsüklopeediakirjastuse teos, mis mu palvel ära kaaluti ja osutus olevat kolm kilo 400 grammi. Vehid mingi Mirabiliaga, ei pane tähelegi, jah. Jah, jah.

Vaat, üks sõber hakanud kord kolima üürikast üürikasse. Nagu sedasorti meesterahvastel ikka, polnud tal muud vara, kui raamatud ja õlle jaoks üks kann, nagu laulusalm ütleb.

Eks mees olnud hästi tark, vältimaks asjatut trepist üles-alla käimist, vehkis ta kuskilt sisse või laenas võimalikult suured kastid. Ladus raamatuid täis, kutsus sõbra appi. Mis see kahe mehega visata on, õllekann mahub suuremasse taskusse ära küll.

Ütleme nii, et ühe kasti tõstmiseks läinuks vaja kuus väga tugevat sanitari.

Lehekrabina äpp

Raamatud on täis lugusid, raamatutega juhtub lugusid. Kahju, kui see maailm kaduma peaks, nagu e-hõiskajad kuulutavad. Et paberkandja kaob. Raamatud, ajalehed, kõik kolib kuskile pilve, needusse, sellesse kavalasse aparaati või tollesse teise vidinasse.

Siit tuleb nüüd innovaatiline idee Ajujahule, mis siis, et ollakse hiljaks jäänud.

Vanadele peerudele võiks hakata müüma õhuvärskendajat raamatute lõhnaga. Raamatutel on lõhn. Aastakäiguti ja paberiti väga erinev. Kui raamatuid on palju koos, siis lõhnad segunevad ning moodustavad ümara järelvinaga buketi. Olgu peale, et loed kindlist või arvutist, kui tahad meenutada, lased toa täis, õhkad õndsusest.

Ei maksa muidugi siin peatuda. Võiks teha heliplaadi raamatupoe või raamatukogu häältega. Vaikusega, kus mingid vaiksed pominad siiski kostavad, lehekrabin muidugi ka. Rohkete raamatute keskel üldiselt on viisakad inimesed aupaklikult sosinal.

Äpp võiks ka olla. On olemas miski vidin, et arvuti teeb kirjutusmasina häält, päris vana asi, võibolla selleks välja mõeldudki, et kunagine üleminek oleks kergem. Keerad peidsi ja kostab lehekeeramise hääl. Huvitavuse mõttes võiks rändomilt kosta ka lehe kärin.

Et siis andke see Ajujahu preemia kohe siia, mul ongi rahakott ainult aure täis.

*

Võiks teha heliplaadi raamatupoe või raamatukogu häältega.

Jüri Pino igatseb e-raamatute ajastul äppe, mis meenutaksid paberraamatuist tulvil lapsepõlve