Kommentaar

Aap Neljas | Kes oleks USA presidendina parim Eesti jaoks? (8)

Aap Neljas, Eesti Välispoliitika Instituudi vanemuurija, 29. märts 2016, 17:40
Ameerika Ühendriikides on presidendi eelvalimised jõudnud otsustavasse faasi. Peagi selgitatakse välja demokraatliku ja vabariikliku partei presidendikandidaadid. Pärast kahte niinimetatud superteisipäeva, kus otsused langetasid enamike osariikide valijad, on selgemini paigas mõlema partei favoriidid.

Demokraatide seas on endine välisminister Hillary Clinton saavutanud selge edumaa Bernie Sandersi ees. Vabariiklaste leeris hoiab liidripositsiooni kinnisvaramagnaat Donald Trump, kes edestab tugevalt Texase senaatorit Ted Cruzi ja Ohio osariigi kuberneri John Kasichit. Kui Bernie Sanders on lubanud kampaanias püsida, kuniks kõigi osariikide tulemused on selgunud, siis vabariiklaste kandidaat Florida osariigi senaator Marco Rubio loobus kampaaniast pärast kaotust Donald Trumpile oma koduosariigis.

Samal teemal

Clinton versus Trump

Mõlema partei presidendikandidaadid kinnitatakse 2016. aasta juulis rahvuskongressidel. Nii on Clintonil praegu demokraatliku partei nominatsiooniks vajaliku 2383 delegaadi seast kindel 1712 delegaadi toetus, samas kui Sandersil on 1004 delegaadi toetus. Vabariiklaste nominatsiooniks on tarvilik 1237 delegaadi toetus ning praegu on Trumpil 739 delegaadi, Cruzil 465 ja Kasichil 143 delegaadi toetus.

Hillary Clintonit võib pidada demokraatliku partei peajoont esindavaks kandidaadiks, kelle võit peaks sobima ka partei juhtkonnale. Clintonil on ka hästi rahastatud kampaania, mis annab talle lootust võita ka üldvalimised. Clinton on populaarne nii vähemuste, nagu afroameeriklased ja hispaaniakeelsed valijad, kui ka naisvalijate seas.

Donald Trumpiga on keerulisem lugu. Kampaania alguses ei pidanud vabariiklaste juhtkond teda just väga tõsiseltvõetavaks kandidaadiks ja tema eelvalimiste edu on olnud neile mõnes mõttes ebameeldiv üllatus. Mitu Trumpile populaarsust toonud radikaalset ettepanekut, nagu eelkõige Mehhikost pärit illegaalsete immigrantide, keda on riigis umbes 12 miljonit, väljasaatmine, Mehhiko piirile müüri ehitamine ja vastasseis vabakaubanduslepingutele, peetakse erakonna pealiinist erinevaks või lihtsalt olulisi valijate gruppe võõrandavaks.

Trumpi populistlikud lubadused kõnetavad madalama haridustasemega valgeid töölisi, kes näevad oma töökohtade kadumise põhjusena immigrantide sissevoolu ja töökohtade üleviimist madalamate tööjõukuludega riikidesse. Samas tekitavad Trumpi seisukohad vastuseisu üha arvukama ja mõjukama hispaaniakeelse vähemuse hulgas, kelle hääli oleks tarvis võiduks presidendivalimiste järgmises etapis, kui mõõtu hakkavad võtma demokraatide ja vabariiklaste kandidaadid. Trumpi Washingtoni põhiliinist erinemist rõhutav kampaania on populaarne vabariiklaste selle osa hulgas, kes suhtub umbusuga USA föderaalvalitsusse, selle rahastatud sotsiaalprogrammidesse ja sekkumisse vabaturu toimimisse.

Parim valik Eestile?

Eesti seisukohalt on olulised ennekõike presidendikandidaatide välis- ja julgeolekupoliitilised vaated. Samas on USA presidendikandidaatide vaidluste põhirõhk välispoliitikas olnud Lähis-Ida olukorral ja mitte Euroopa julgeolekul, mis teeb raskemaks meie piirkonnale suunatud poliitika ennustamise. Välispoliitika valdkonnas on kahtlemata kõige kogenum endine USA välisminister Clinton, kes on ka Eestis käinud. Tema võidu korral USA tõenäoliselt jätkaks ja võimalik, et ka tugevdaks poliitikat, mis püüab Venemaa agressiivset poliitikat piirata. Venemaa suhtes kriitilist liini esindavad ka vabariikliku partei kandidaadid Cruz ja Kasich, kes on lubanud ohjeldada Venemaa tegevust, toetada USA NATO liitlasi Ida-Euroopas ja anda Ukrainale relvaabi.

Trumpi ja Sandersi poliitilised vaated on palju isolatsionistlikumad. Trump toetab küll USA sõjalise võimsuse suurendamist, kuid on olnud samas kriitiline USA liitlaste toetamise suhtes, kes ei tee tema meelest piisavalt sõjalise kaitse vallas. Trump näeb USA peavastasena Hiinat ja on väljendanud arvamust, et Putiniga peaks tal olema võimalik kokku leppida vastastikust huvi pakkuvates küsimustes. Samuti on Trump olnud seda meelt, et USAl ei peaks olema Ukraina toetamises juhtroll, vaid sellega peaksid tegelema Euroopa suurriigid. Mis puutub Sandersisse, siis ta on öelnud, et NATO laienemine oli viga ja NATO on asjatult Venemaad provotseerinud. Ka on Sanders olnud NATO edasise laienemise vastu.

Kellest saab USA presidendivalimiste võitja? Seda on praegu ilmselt veel vara prognoosida, kui alles käib võitlus mõlema partei nominatsiooni saamiseks juulikuus toimuvatele parteikonverentsidele. USA valimistel hääletajatest ei ole selget enamust ei demokraatide ega vabariiklaste innukatel poolehoidjatel, vaid enamasti otsustavad tulemuse kõikuva hääletuseelistusega valijad. Praegu näivad soodsamad võiduvõimalused olevat Clintonil, kes esindab oma erakonnas mõõdukat, mitte liiga vasakpoolset liini ja on sellisena vastuvõetavam ka kõikuva eelistusega valijatele.

Donald Trumpil on küll palju poolehoidjaid, kuid samas ka palju põhimõttelisi vastaseid. Nii on isegi mitu vabariiklike vaadetega välis- ja julgeolekupoliitika eksperti kirjutanud avaliku kirja, kus peavad Trumpi saamist USA presidendiks riigile kahjulikuks. Kui Trumpil ei õnnestu eelvalimistel saada üle poole vabariiklastest delegaatide häältest, võib arvata, et partei juhtfiguurid püüavad parteikonverentsil koondada hääli Trumpi vastaskandidaadile võidu tagamiseks. Selline endiselt terav vastuolu vabariiklaste sees annab ilmselt eeliseid oponentidele.

Kuid valijate seisukohti võivad veel kõigutada ennustamatud sündmused, nagu riigi majandusliku seisukorra halvenemine või ulatuslik terrorirünnak USA vastu, mis mõjutaksid võimuloleva presidendi partei populaarsust. Samuti võib esile kerkida mõne kandidaadiga seotud skandaal, nagu Hillary Clintoni puhul tema välisministriks oleku aegne e-kirjavahetus, mis rikkus USA riigisaladuste kaitse reegleid, sest Clinton kasutas isiklikku meiliaadressi.

8 KOMMENTAARI

Selles on andmed ka olemas : 30. märts 2016, 20:30
Anname siis vanemuurijale teada ,kelleks saab järgmine ühendriikide president . Aga palun - presidendiks Paul Ryan ja asepresendiks Joseph Dunford.
h
Hmm 30. märts 2016, 16:08
Kes Trumpi presidendiks tahab, tahab ka kolmandat maailmasõda sest Trump seda ka teeb. Clinton või Bernie Sandersm Trump täiesti out, halb mees.
Loe kõiki (8)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee