Eesti uudised

GALERII | Patarei vangla on varemeisse vajumas (8)

Mattias Tammet, 31. märts 2016, 16:18
MAJAPULBER: Katkise katuse alused kohad on viimasel ajal hakanud eriti kiiresti lagunema ja nüüd pudeneb lisaks krohvile ka ehituskivi. Põrandatäis sodi on ootamas iga päevFoto: Mattias Tammet
Endine Patarei merekindlus-vangla on küll riigi omanduses ja kultuurimälestis, aga laguneb juba nii hullusti, et seda märgatakse ka rahvusvaheliselt.

"Kui katus peal on, siis ta peab vastu. Kui katust ei ole, siis on kümne aasta pärast ainult varemed," kehitab vanglas ekskursioone korraldava sihtasutuse juht Andrus Villem õlgu.

Ja katus laguneb. "Naelakohad on läbi roostetanud, nii et tuul läheb katusepleki alla ja rebib nad lihtsalt küljest," selgitab Villem, et selles pole iseenesest midagi imelikku: "Ta on ikkagi 200 aastat vana!" Katuseplekk on muidugi hilisem, aga suur osa konstruktsioonidest on algupärased.

Selline näeb välja suhteliselt korras koridor...Foto: Mattias Tammet

Kogu kompleks on riigi oma ja selle eest peab hoolitsema AS Riigi Kinnisvara. Viimane ongi hoone katust igal aastal lappinud. Ent ka möödunud sügisel ja talvel sikutas tuul katusest tükke, ja mingil põhjusel on need augud seni katmata. "Me käisime isegi nende halduriga katusel," ütleb Villem, et tulemus on näha.

Veeniredest on asi kaugel: katuseaukudest sajab vesi ladinal sisse. Ja viimasel korrusel on tagajärg juba näha.

Villem viitab krohvihunnikule keset koridori põrandat: "Selline hunnik on siin igal nädalal maas. Nii kui ära koristad, tuleb jälle maha. Ehk et kui muuseum lahti on, siis on kogu aeg vaja koristada."

Halvem on see, et krohvi alt välja piiluvad tellised pudenevad samuti.

"Kui selle asemel, et katust taastada, hakata seinu parandama, siis see tuleb hoopis kallis," tõdeb Villem.

Nende arvutuste järgi peaks katuse korda tegemine maksma umbes kolm miljonit eurot – siis poleks vaja seda enam pidevalt remontida.

Maja teine suur probleem on vandaalid. Valvurid on küll pidevalt kohal, aga ala on nelja hektari suurune ja käib neile üle jõu.

Vana taristut enam taastada ei õnnestuks. Foto: Mattias Tammet

"Siin olid vanad tsaariaegsed klaasid. Üks tüüp peksis siin umbes viie aasta eest mitukümmend akent puruks," näitab Villem tühjadele aknaruutudele, aga katkised aknad pole isegi väga suur probleem – vähemalt pääseb tuul maja kuivatama.

Viimase uudisena tõsteti või sõideti nädala eest peavärav hingedelt maha. Varasemast on sissepääsudega veel hullemaid asju juhtunud.

"Kõigepealt löödi aknad sisse. Müürisin need kinni. Lõpuks pandi sissepääs põlema. Pidin sinna rauast ukse panema," kirjeldab Villem.

"Ja mere pool olid mingid trellid käsisaega läbi saetud. Maa oli katkiseid saelehti täis. Ma ei usu, et ta neid ühe päevaga läbi oleks lõiganud."

Selle kõige peale teatas Euroopat ühendav muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra, et Patarei kompleks valiti sellel aastal Euroopa seitsme kõige ohustatuma kultuurimälestise hulka.

"Patarei merekindlus on halvas seiskorras," tunnistab Riigi Kinnisvara kommunikatsioonijuht Madis Idnurm, kuid lisab, et hoone stabiilse seisukorra hoidmiseks kulutati mullu üle 16 000 euro ja tänavu on selleks kavandatud 18 000 eurot, millele lisandub mehi-tatud valve hind (möödunud aastal 41 000 eurot ja tänavu 45 000 eurot).

Lähiajal suuri töid plaanis ei ole, parandustöid tehakse vastavalt vajadusele.

Siia ruumi pühitakse veekahjustuse tõttu alla kukkunud krohv ja tellisepuru. Foto: Mattias Tammet

Idnurm lisab, et tänavu suvel peaks Tallinna linnavolikogu vastu võtma Patarei merekindluse uue detailplaneeringu.

"Menetletava planeeringuga nähakse ette muinsuskaitse all oleva Patarei merekindluse renoveerimine ja sellele tänapäevaste kasutusfunktsioonide leidmine ning ühtlasi luuakse võimalus rajada kindluse naabrusse viiekorruselised elu- ja ärihooned," ütleb Idnurm.

Patarei oksjonil müümisest pole asja saanud

2002 vangla suletakse, valdavalt kolitakse vangid vastvalminud Tartu vanglasse. Vanglahaigla ja selle eest hoolitsev majandussalk jäävad esialgu veel majja.

2003 pakub riik välja variandi anda hoone kas kunstiakadeemiale või alles loomisjärgus Tallinna Ülikoolile.

2005 haridusministeerium tõdeb, et Patareid ei õnnestu kooliks ümber ehitada riigieelarvest.

2007 pakub endine Tallinna linnapea Tõnis Palts välja idee koondada Patareisse kõik Tallinna kasiinod.

2008 püüab AS Riigi Kinnisvara kindlus-vanglat müüa alghinnaga 100 miljonit krooni (6,4 miljonit eurot). Osta ei taha keegi.

2009 kukub läbi uus enampakkumine alghinnaga 40 miljonit krooni (2,5 miljonit eurot).

Viimastel aastatel seintele ilmunud tänavakunst on tihti sõbralikult värviline, aga sama tihti ka sünge tagamõttega. Foto: Mattias Tammet

2011 pakub Sõjamuuseum välja Patareisse teha lisaks neile palju muuseume, näiteks politsei- ja kommunismikuritegude muuseumi, aga ka muid kultuuriasutusi. Sellest plaanist ei ole senini taganetud.

2012 ebaõnnestub enampakkumine alghinnaga 3 miljonit eurot.

2016 suvel peaks valmima ala uus detailplaneering, mis näeb ette Patarei merekindluse renoveerimise, sellele tänapäevaste kasutusfunktsioonide leidmise ning naabrusse viiekorruselis-te elu- ja ärihoonete ehitamise.

Paljassaare ja "Russalka" vahelise rannaala üldplaneeringu järgi ei tohi kavandatav uushoonestus olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis.

Samal teemal

15. juuli 2016, 04:00
Eesti turismimagnet, ajalooline Patarei, suleb sügisel uksed

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee