Arvamus

Alar Karis: akadeemikud vajavad kooselulepingut avalikkusega

Alar Karis, 28. märts 2016 11:52

7 KOMMENTAARI

k
Kohalik/ 5. aprill 2016 12:57
Väljavõte artiklist: „Ehk mäletate veel erinevaid arvamusi Nabala kaitseala teemal, kus lõpuks jõudis akadeemia juhatus siiski seisukohale, et majanduslik tegevus võiks käia loodusega käsikäes ja seega tuleks lubada Rail Balticu raudteetrass just Nabalast läbi“.
Päris huvitav oleks teada, mille põhjal akadeemia juhatus sellise tulemuseni jõudis? 03. juunil 2014. a. TA poolt peaministrile saadetud kiri jätab küll väga kummalise pildi TA tööst:
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT001F9BF6?open
Aga agaramale kirjutajale, ka Omanike Keskliidu esindajana, on Nabala tõesti viimastel aastatel eriti „pinnuks silmas“. Sest „üldsuse eksitamiseks aetakse sageli segi Kose vallas olev Tuhala karstiala ja Kiili vallas olev loodusväärtuste poolest vaene Nabala, kus karstivormid praktiliselt puuduvad“.
Sama autori arvamus 2007. a. valminud töös „Keskkonnauuringud Nabala lubjakivimaardla piirkonnas“ :
http://www.envir.ee/sites/default/files/lk1-2830-36keskkonna-uuringudnabalalubjakivimaardlapiirkonna...
Väljavõte arvamusest lk. 11 ja 12: „Keskkonnamuutusi on raske ette prognoosida, kuna tegu on keeruka vetevõrguga karstialaga. Üheks võimalikuks tulemiks võib olla unikaalse Nõiakaevu hävimine, kuivõrd maa-aluste jõgede kaudu tõmmatakse osa suurvett Tuhala jõest veel enne ära kui see Nõiakaevu alla jõuab“.
x
xMees/ 29. märts 2016 06:20
"Ehk mäletate veel erinevaid arvamusi Nabala kaitseala teemal, kus lõpuks jõudis akadeemia juhatus siiski seisukohale, et majanduslik tegevus võiks käia loodusega käsikäes ja seega tuleks lubada Rail Balticu raudteetrass just Nabalast läbi."
------------
Hmm, "majanduslik tegevus võiks käia loodusega käsikäes"... "Täna lõunatame koos", ütles rebane jänesele.
Selle arvamuse avaldamise kõrval võiks mõni akadeemik teha näiteks ka nimetatud raudteetrassi majandusliku tasuvuse arvutuse (võttes muuhulgas arvesse ka seda, et seoses interneti arenguga ei ole vaimse töö tegijatel - millise tööliigi osakaal pidevalt suureneb - vaja enam väga palju füüsiliselt liikuda, ka konverentse saab läbi viia nii, et osalejad on eri maailmajagudes). Kelle jaoks ja milleks seda vaja on - kas kaubavahetuse hõlbustamine ikka tasub seda ära? Kas poodides on liiga vähe kaupa või on mõni eesti firma läinud pankrotti sellepärast, et toodangu kättetoimetamine välismaisele ostjale on olnud raske? Fosforiidi väljavedamiseks - jah -, aga kas see on ikka Eesti huvides, kui rahvusliku rikkuse ärakulutamisest saadud raha maksame Euroopa ühiskassa kaudu teiste riikide juba hapuksläinud võlgade "tagamiseks"? (Leping on tähtajatult siduv.)
Kes siis veel kui mitte teadlased peaksid asju just suures plaanis nägema.
n
Nii on lood/ 28. märts 2016 17:08
Vanasti sai ikka alt üles vaadatatud. Nüüd vaatad ülevalt alla, läbi või mööda ja üksikutel juhtudel õnneks ka alt üles.
a
An/ 28. märts 2016 12:57
Peeglisse vaatamine on igati tubli asi.
Viktoriini küsimus - Mitu korda 100 000 elaniku kohta on Eesti akadeemikuid rohkem kui Prantsuse akadeemikuid. Kui see number on >1, siis on siin struktuurne probleem või siis sisuline?
a
Av/ 28. märts 2016 14:21
Vastus = 8,0. An, mitu korda on meil riiki rohkem miljoni elaniku kohta? Miljoni kodaniku kohta on meil riiki 50,8 korda rohkem! Kas sooviksid ka seda struktuurset erinevust vähendada, et rahu saaksid?
k
Kes saab teadlast sundida / 28. märts 2016 12:48
Selge see, et keegi ei saa. Aga osa teadusest võiks olla tellimuspõhine ja tellimused vastavalt ühiskonna vajadustele ja ühiskonna probleemoidele. Soojamajandus, prügimajandus, vesi ja kanalisatsioon, elekter ...
e
Et siis/ 28. märts 2016 12:39
Jutt käib nendestsamadest akadeemikutest, kelle juht teatas avalikult, et usub jumalasse?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee