LOOTUS SÜDAMES: Kristo vanemad Tiia ja Kalmer, Markkuse ema Marika ja isa Marek ning Jaanuse isa Aleksander pole usku kaotanud, kuid leiavad, et kadunud inimeste otsimiseks tehakse praegu liiga vähe.
Foto: Stanislav Moškov
, 24. märts 2016 06:00
"Miks ei võimaldata meile, vanematele, või meie juriidilisele esindajale tutvuda tagaotsimistoimikuga?" küsib mullu oktoobris Võrus kadunuks jäänud Markkuse ema Marika. "Me ei taha kuulda uurija käest ka lauset: "Saate aru, et inimesi kaob ja jääbki kadunuks"."
"Miks ei võimaldata meile, vanematele, või meie juriidilisele esindajale tutvuda tagaotsimistoimikuga?" küsib mullu oktoobris Võrus kadunuks jäänud Markkuse ema Marika. "Me ei taha kuulda uurija käest ka lauset: "Saate aru, et inimesi kaob ja jääbki kadunuks"."
Eile möödus neli aastat sellest, kui Narvas leiti tapetult viis päeva kadunud olnud 9aastane Varvara. Sihtasutuse Kadunud juht Aare Rüütel tõdeb, et kurjategijad on tänaseni kindlaks tegemata. Ainuüksi eelmisel aastal jäi Eestis teadmata kadunuks 35 inimest ja pole teada, kui mitme kadumise taga oli kuritegu.
Lootus kaob viimasena
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Vaata võimalusi
1 € / kuu9.99 € / kuu
-90%
Osta üks artikkel
Ühe artikli lugemisõigus
3.99
Tellimus olemas? Logi sisse
Kui nt leitakse laip, siis vähemalt varem olid ka kohalikud konstaablid sündmuskohal ja kui mõrvagrupp teadis, kelle laip välja kaevati, EI öeldud seda isegi mitte kohalikele politseinikele. Ja niikaua, kui tapja käes, ka mitte sugulastele.
Sellised asjad käivad kindla reglemendi järgi ja tavakodanikul ei pea metoodikast isegi aimu olema, ka asjasse mittepuutuvatel politseinikel mitte, sest keeled on nobedad loksuma ja kolme päeva pärast teaks asjust terve Eesti, ka kaabakad, mõrtsukad ja muu kontingent.
Politseinikud pole selles osas aruandekohuslased ei vanemate ega avalikkuse ees.
Seega on tegu lihtsalt kadumisega ja kui isal huvi, siis ma küll ei näe probleemi, e ta ei võiks oma telefoni kõneeristusi näha kui seadus seda lubab.