Maailm

VAADE USAst: Brüsseli rünnakud kergitavad küsimuse valmisolekust (2)

Õhtuleht.ee, 23. märts 2016, 13:20
Belgia politsei Brüsseli tänaval 22. märtsil 2016, mil lennu- ja metroojaamas toimusid terrorirünnakud.Foto: Reuters / Scanpix
Brüsseli rünnakud on kergitanud küsimuse Belgia ja kogu Euroopa Liidu valmisolekust terrorivastases võitluses, avaldas USA ajaleht New York Times Washingtoni Lähis-Ida Instituudi terrorismivastase programmi direktori Matthew Levitti analüüsi.

Teisipäevased rünnakud Brüsselis tõstatasid kõige tõsisemad küsimused, kui ettevalmistatud oli Belgia selliseks ohuks, kirjutas Levitt.

Samal teemal

Belgial on kaks luureagentuuri, föderaalpolitsei amet, palju kohalikke politseiosakondi ning ohuanalüüsi föderaalse koordinatsiooni üksus. Belgia föderaalpolitsei on alustanud väljaõpet ligi 18 000 politseiohvitserile, et ära tunda radikaliseerumise märke.

Föderaalpolitsei peab ühtset nimekirja terrorismis kahtlustatavatest isikutest, ligikaudu 670 inimesest, kes on läinud võitlema Süüriasse ja Iraaki (vähem ka Liibüasse), kes on võitlemast tagasi tulnud, kes kalduvad muutuma välisterroristidest võitlejaiks ning kes on radikaalsed ja eelnimetatuid toetavad.

Viimase pooleteise aasta jooksul on Belgia püüdnud tõhusamalt takistada noori radikaliseerumast – föderaaljulgeoleku agentuurid tegutsevad piirkondlike jõududega informatsiooni jagades koordineeritumalt.

Aga süsteem on veel teoksil. Moslemi enamusega Brüsseli linnaosas Molenbeekis, mis on kõige rohkem seotud Belgia terrorijuhtumitega ning kus võeti eelmisel nädalal kinni Pariisi terrorirünnakutes osalenud Salah Abdeslam, ei jätku politseinikke. Pärast novembris toimunud Pariisi rünnakuid saadeti Molenbeeki lisaks poolsada politseinikku, kuid senini oli kohalikus politseiosakonnas täitmata 185 kohta ning nendest on endiselt suur puudus.

Belgia valitsus on loonud kiiresti 12 uut terrorismivastast meedet pärast Verviers’i reide. Pärast Pariisi rünnakuid on rakendatud lisaks veel 18 meedet. Aga mida nüüd on vaja, ei ole mitte uued programmid, vaid olemasolevate luure- ja õiguskaitseorganite täielik koosseis ning luureteenistuste vaheliste müüride eemaldamine, kirjutas Matthew Levitt.

Belgia ei ole oma täiustamisvajadustes ühtne. Euroopa Liidu terrorismivastane koordinaator teatas hiljuti, et mitmetel liikmesriikidel puudub siiani elektrooniline side Interpoliga, mis puudutab piiriületusi. Veel enam: koordinaator tegi järsu kokkuvõtte, et "jagatud informatsioon ei peegelda siiani ohtu“. Näiteks Euroopa andmebaasidesse on kantud vaid 2786 kinnitatud väliterroristist võitlejat hoolimata "hästi põhjendatud hinnangust, et ligi 5000 Euroopa Liidu kodanikku on reisinud Süüriasse ja Iraaki ühinema ISISe ja teiste äärmusrühmitistega“, nagu on öeldud raportis. Hullem veel: üle 90 protsendi raportis kinnitust leidnud välisterroristist võitlejat tulevad viiest liikmesriigist.

Euroopa Liidu õiguskaitseorgan Europol märgib, et Islamiriik on arendanud "välistegevuse käsuliini“ treenimaks välja agente, kes panevad lääneriikides toime keerukaid rünnakuid.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee