Otto Frederick Warmbier Põhja-Korea kohtus (Reuters / Scanpix)

Kirjutasin hiljuti Õhtulehe reisiküljele artikli Põhja-Koreasse reisimisest ning ütlesin seal otse välja, et Põhja-Korea on turisti jaoks maailma kõige ohutum paik. Nüüd ma mõtlen sellele lausele tagasi ja… võib-olla ikkagi ei oleks pidanud kirjutama seda artiklisse.

Tõsi, turist on Põhja-Koreas nii suure valve all, et keegi ei saa talt midagi röövida või kuidagi kurja teha. Ometi sai maailmas väga palju kõlapinda lugu sellest, et USA turist mõisteti Põhja-Koreas riigi vastu sooritatud väärteo pärast 15 aastaks sunnitöölaagrisse. Kui teema sai maailmas suurt kõlapinda, siis enda kohta ütleksin, et uudis šokeeris mind tõsiselt. Olen juba ühes blogipostituses kirjutanud, et mina käisin Põhja-Koreas täpselt üks reis pärast ameeriklase arreteerimist sellesama firma ja isegi sama giidiga. Nii et see lugu läks minust väga lähedalt mööda, ma oleksin võinud seda õnnetut noormeest isiklikult tunda.

Kui ameeriklase arreteerimisest viimati oma blogis kirjutasin, ei olnud täpselt teada, mida kurja ta teinud oli ning ma oletasin, et see võis olla näiteks valitseja pildi põletamine või tappa ähvardamine. Nüüd on aga selgunud, et ta tahtis vaid mingit propagandaplakatit varastada.

Vahetult enne Põhja-Koreasse minekut oli meil Pekingi raudteejaama lähedal kokkusaamine oma grupiga ning seal rääkisid giidid meile, kuidas tuleb käituda. Üks Young Pioneer Toursi giididest ütles nii: "Ma tean, et see kõlab küll naljakat, aga palun, ärge püüdke hotellist midagi varastada."

Ruumitäis inimesi puhkes naerma. Äkki me poleks naernud, kui oleksime teadnud, et mõni nädal varem varguse tõttu keegi arreteeriti.

Jah, meile loeti kohe algul sõnad peale, et Põhja-Koreas tuleb käituda kohalike reeglite järgi. Kui neist üle astuda, siis võib jama majas olla. Aga et sedavõrd suur jama, et 21-aastane noormees mõistetakse ühe varguse pärast 15 aastaks sunnitööle? Kurb, väga kurb.

Ela minu tegemistele kaasa ka Facebookis!

Jaga artiklit

22 kommentaari

E
Eesti on ohutum  /   09:10, 26. märts 2016
Kui autor mõtleb vargusi ja mud sigadusi, siis on Eesti palju ohtum, siin ei hakka politsei sellega isegi appikarje peale tegelema. Kogemus. Niiet kõik "pullivennad" ja kihelevad näpud, tulge eEestisse, Korea ei ole tõesti teie jaoks hea riik.
E
Erki Loigom  /   10:23, 21. märts 2016
Viimane kui üks P-Koreas kinnikukkunud sell on olnud kas hulljulge, katsetaja või usuteemadel toimetaja. Proovijaid ja testijaid ootab tihti selline õnnetus. See patukahetsemine on teater, mida võim sunnib etendama. Kui noorhärra mõne kuu või paari aasta jooksul vabaneb, siis kodumaal saame alles teada, kuidas teda sunniti sellist tsirkust tegema ja see on ka tõde. Aga siiski, selliste asjadega seal ei tasu tegeleda. 1996. aasta augustis ujus ameeriklane Evan Hunziker üle Yalu jõe, olles ise alasti ja purjus. Väidetavalt toimus piiriületamine kihlveo tulemusena. Hunziker arreteeriti ja talle esitati süüdistus spioneerimises, mis on ilmselgelt ülepaisutatud süüdistus, kuid teenis Põhja-Korea propaganda huvisid. Mees istus kinni ligi kolm kuud, kui Ameerika Ühendriikide senaator Bill Richardson saabus Pyongyangi ja teadmata summa eest Ameerika kodaniku vabastamise saavutas. Hunziker sooritas kuu hiljem kodus enesetapu, seda oli ta ka proovinud Põhja-Korea vanglas, mida kinnitasid punased köiemustriga jäljed tema kaelal. Enesetapp ei olnud seotud viibimisega Põhja-Koreas, vaid mehe mentaalse seisundiga. Järgmised maailmaparandajad oli Ameerika naisajakirjanikud Euna Lee ja Laura Ling. Lee Lõuna-Korea päritoluga ja Ling, kes oli sündinud Hiinas, olid ajakirjanikud, kes töötasid inimõiguste organisatsioonide heaks, kuid nende täpne motiiv illegaalselt Põhja-Koreasse siseneda jäigi segaseks. Naised vangistati ja vabastati peale neljakuulist kinnipidamist 4. augustil 2009. aastal, kui endine Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton külastas Pyongyangi, kohtus Kim Jong-iliga ja esitas vabanduse. 2009. aasta lõpus sisenes salaja riiki mitme organisatsiooni liige ja aktiivne inimõiguste eest võitleja Robert Park, kelle fanaatilisus hirmutas isegi Põhja-Korea valitsust ja kes seetõttu vabastati ilma suuremate nõudmisteta kaks kuud hiljem. Järgmine kord pidi Ameerika president, seekord Jimmy Carter, lendama Pyongyangi 2010. aasta augustis, et rääkida välja kaheksaks aastaks sunnitööle määratud Aijalon Gomes, kes oli kristliku organisatsiooni liige ja tuli riiki enda sõnul valgustust tooma. Valgus kustus kiiresti ja Gomes veetis kuus kuud pimedas Põhja-Korea vanglas, kus kaotas palju kilosid ja loodetavasti ka isu kunagi midagi sarnast uuesti proovida. Jimmy Carter vabandas Kim Jong-ili ees ja lubas, et sellised illegaalsed sisenemised Ameerika kodanike poolt enam ei kordu, kuid see lubadus ei pidanud. 3. novembril 2012. aastal peeti kinni asiaatlike näojoontega Ameerika kodanik Kenneth Bae, kelle juurest leiti ohtralt kristlikku kirjandust ja materjale. Kenneth Baele esitati mitmed süüdistused kristliku tegevuse eest, aga ka spioneerimise ja riigipöördekatse ettevalmistamise eest, mille tulemusena määrati Baele karistuseks viisteist aastat sunnitööd. 2014. aastal kannab Bae endiselt karistust, Ameerika Ühendriikidel ei ole õnnestunud saavutada tema vabastamist. Aeg-ajalt näidatakse Baed Põhja-Korea meedias ja ta on saanud anda intervjuusid ka välismeediale. 2014. aasta jooksul oli Põhja-Koreas kolm ameeriklast, kelle üle peetakse kohut, määratakse pikad karistused ja kelle vabastamise nimel näevad Pyongyangis vaeva Rootsi diplomaadid, sest just nemad on Ameerika Ühendriikide huvide kaitsjad riigis.
23. novembril 1984. aastal toimus intsident Panmunjomi piirikülas demilitariseeritud tsoonis. Nõukogude Liidu turist Vassili Matusak, olles turismireisil Põhja-Koreas, astus üle demarkatsioonijoone, plaanides põgeneda Nõukogude blokist vabasse maailma. See väike samm venelasele tähendas suurt jalajälge kahe Korea suhetes ja tekitas ligi pool tundi kestnud tulevahetuse, mille käigus hukkus mõlemal pool mitmeid sõjaväelasi. Vassili Matusak pääses eluga Lõuna-Koreasse.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis