Eesti uudised

Gümnaasium kurnas ära: lähen hoopis kutsekooli kokaks!

Teele Talve, 17. märts 2016, 06:00

100 KOMMENTAARI

r
ruslan99/ 18. märts 2016, 00:55
mina koolis ei käima, peksan tartus raudlatiga bedesi
l
Lihtsalt üks mõte/ 18. märts 2016, 00:10
Mis siis küll saab,kui leidub lapsevanem kes keeldub arvuti ostmisest ja ei taha ega lubagi oma last arvutisse. Mismoodi see laps siis õpib kui kõike kästakse koolis arvutiga teha. Miks arvatakse et kõigil peab arvuti olema.
o
osa/ 18. märts 2016, 09:45
lapsevanemaid on keeldunud ka lapsi vaktsineerimast. Ega sel juhul ei olegi midagi teha. Läheb nii nagu läheb. Enamuses koolides on olemas arvutiklassid ja seal saab vähemalt midagi õppida, kui laps tahab. Küllap tuleb siis varsti alternatiivkool nende jaoks, kes arvutit heaks ei kiida. Iseküsimus, mida need arvuti mittetundjad (peale füüsilise töö) hilisemas elus tegema hakkavad.
t
Teadmiseks/ 17. märts 2016, 17:43
Kutsekoolis võid jätkata samuti õpinguid ja omadki kutsekeskhariduse. Ma nagu ei näe siin midagi imelikku ja kõrgkoolid on tegelikult samuti kutsekoolid ehk põhjalikum õppeprogramm. Nimetus on pandud natukene esinduslikum :D
k
kesmist palga numbrit ei kirjuta, seda nagu nii keegi ei usu ja eestis tungivad kohe röövlid kallale, kui siia vahest sisse põikad./ 17. märts 2016, 19:10
Kui kutsekase kohe sihiga minna, siis võib paari aastaga, kolmes maailmajaos tööpakumine oodata, kui seda veel täiendada mõnes euroopa teises kutsekas.
l
leo/ 17. märts 2016, 14:10
Saksamaal läbiviidud uuringu kohaselt pikalt kooli sõitvad õpilased õpivadki halvemini kui need, kes elavad kooli lähedal
j
jalkafänn/ 17. märts 2016, 14:00
artiklis toodud näite puhul ma olen kindel, et tase ei tapa, seda teeb sõitmine. Käisin suurema osa kooliteest ka bussiga koolis ja peab ütlema, et ei ole suuremat väsitajat, kui sõitmine iga päev. Endal oli küll poole lühem sõit (~20km üks ots), aga ikkagi tunnen, et hinded kannatasid (kuigi suutsin reeglina ikkagi 4-5 peal hoida). Ja ei hakka parem kooliskäimise tihedusest rääkima- ma kaldun arvama, et olin üks suuremaid puudujaid (olin ka ainus, kes nii kaugelt kooli käis), sest tihtipeale lihtsalt enam ei jõudnud, sest sõiduaeg röövis selle puhkeaja ära, mis peab igal inimesel olema.
m
mutt/ 17. märts 2016, 15:37
Sajad inimesed (mina kaasa-arvatud) sõidavad iga päev tööle ja tagasi pikemaidki otsi, sest muud võimalust pole. Harjumise asi. Mõtelda tuleb positiivselt ja elu on hulga heledamates värvides. Ega see kool igavesti ei kesta ja boonusena võib võtta sedagi, et iga natukese aja tagant on koolivaheaeg, mida tööl käies kohe kindlasti ei anta.
j
jalkafänn/ 17. märts 2016, 15:55
tõsi, inimene harjub kõigega, ma lihtsalt tõin faktina välja, et harjud või mitte, selline asi mõjub produktiivsusele päris rängalt. Eriti lapse/nooruki puhul, kes lihtsalt peavad saama ka värskes õhus liikuda.
Nooruk ei ole veel täiskasvanu, seega ei saa midagi võtta üks-ühele. Isegi mina, kes ma olen 22, ma tunnen, et ma ei saaks enam lapse vajadustest nii hästi aru, kuid oma nooruse tõttu ma veel mäletan, kui rängalt see mõjus. Tööl on see eelis, et ükskõik mida teed, saad natukenegi liigutada kui tunned et ei jõua enam istuda (olen IT tehnik, seega istumist ikka on)- ehk teisisõnu sa ei pea 45 min paigal istuma, koolis seda ei ole.
k
kuulge/ 17. märts 2016, 13:58
ega kool mingi lõbustusasutus pole.Tulebki õppida ja vaeva näha,õppimine ongi raske töö ja mõned põhitõed tulebki lihtsalt pähe õppida.Õpilaste jaoks on loodud E kool, saad kõik vajaliku järgi vaadata,paljud materjalid on kõik seal üleval,ainult võta ja õpi.
p
pilveke/ 17. märts 2016, 14:28
Kuule, 13.58, kahju, et sinu maailm nii mustvalge on, et ainult 2 võimalus: 1. Lõbustusasutus 2. Õppimine-raske töö. Kusjuures isegi iga töö on võimalik teha meeldivamaks, paremaks, mugavamaks ja peamine- tulemuslikumaks!
m
mutt/ 17. märts 2016, 13:49
Kui igas aines maksimumi taga ei aeta, pole häda midagi. Aga muidugi peab ka pea rohkemaks kui vaid juuste kandmiseks võimeline olema. Gümnaasium jäägugi ikka neile, kes iga asja mehaaniliselt pähe tuupima ei pea vaid asjadest lihtsamalt aru saavad. Siis ei ole raske. Need lapsevanemad, kes teadlikult oma lapsi juba kolmeselt koolitama hakkavad, et too ikka nn "eliitkooli" sisse saaks, need ärgu üldse hädaldagu, sest valiku tegid nad ju ise. Neis ju selle poole püüeldaksegi, et kõik õpilased oleksid kõige kõige ja seda ikka kõiges. Oh kui tore lause tuli :)
j
jälle üks kibestunud mutike/ 17. märts 2016, 13:57
...Selgita palun lahti, mida tähendab sinu jaoks mõiste "eliitkool"? Tundub, et mingi sõimusõna. Need, kes juba kolmeselt hakkavad lapsi teadlikult koolitama, on madala enesehinnanguga vanemad, ei muud, laps ei ole süüdi. Aga tark laps, keda pole mitte koolitatud, vaid kellega on tegeletud, õpetatud, erinevaid asju arutatud, naerdud ja mängitud, on niigi tark ja laia silmaringiga ja saab just sinna kooli sisse, mis talle kõige lähemal asub või kuhu vanemad eelistavad panna! Aga mis puutub kõrge tasemega koolidesse, siis sinna rumalad sisse ei saagi ja ongi hea.
j
Jaan/ 17. märts 2016, 12:56
Tütrel läheb praegu teine aasta ülikoolis ja keskkooli aega mäletan väga hästi, ei olnud tal kerge. Juba siis mõtlesime kaasaga, et ikka veel ei ole süsteemi muudetud, ikka sama tuupimine. Eks me olime toeks ja palju aitas kaasa tema huviala, mis alati naeratama pani, millega siiani edukalt tegeleb. Igaks juhuks ei hakka nimetama, sest mõnel tigedikul on ikka põhjus, miks halvustada. Lugedes kommentaare jääb mulje, et need vastu rinda tagujad on kas väga oma noorusajas kinni ja arvavad, et nõnda peaks olema igavest ajast igavesti või siis ei ole neil praegusel ajal teismelist last/lapsi.
v
valesti arvad/ 17. märts 2016, 13:27
Jaan. Ei ole noorusajas kinni ja tunnen väga paljusid noori inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Mina ei tuupinud keskkoolis, vaid tegin selge valiku, õppisin seda, mis huvitas. Kõik muu püüdsin sel määral omandada, et koolist välja ei visataks ja ülikooli sisse saaks. Lisaks olen õppinud kogu elu juurde, ilma sentigi riigi raha kulutamata, lihtsalt oma huviks. Loomulikult võiks koolisüsteem muutuda, aga et praegu on raskem, kui oli aastaid tagasi, sellega ma nõus ei ole.
n
no siis ju/ 17. märts 2016, 13:42
Jaan valesti ei arva. See oli jah, sinu valik, mis sa tegid, aga süsteem on ikkagi selline, kus rõhutakse sellele, et tuupima peab. Kõik lapsed ei mõtle nii, nagu sina, et õpin vaid sinnamaani, mis oleks ok. Kui sul lõputunnistusel vaid kolmepuru vastu vaatab, siis riigieelarvelisest kohast võid und näha.
n
no/ 17. märts 2016, 14:02
lausa kolmepuru ei olnud ja kuna meie ajal tehti ülikooli astumiseks sisseastumiseksameid, siis see oli määrav. Mina tegin neid neljas aines. Ja keskkooli lõpueksam oli viies aines: matemaatika (suuline ja kirjalik), kirjand, inglise keel, füüsika ja keemia. Sattus üsna hull aasta. Mingil ajal hakati aga valjuhäälselt kritiseerima. et koolis on liiga raske ja eksameid on palju. Seejärel hakati koolisüsteemi reformima lapsesõbralikuks, ikka lapsevanemate soovil. Nüüd on nö tuupimine ikka jäänud, aga eksamid kui eksamid on ju kaotatud.

e
elu/ 17. märts 2016, 11:42
Õige! Toetan!
Oma idealistlike unistuste ajel läksin omal ajal ülikooli eesti filoloogiat õppima. Õppisin, õppisin, täitsa huvitav oli. Praegu - ma ei saa isegi Prisma kärulükkajaks, sest kes võtab sellele tööle "eesti ja soome-ugri filoloogia magistri" ? Kui pole õiget suguvõsa, õigetega maganud, osanud korralikku skandaali kokku keerata, siis leiad end kuskil raamatukogus raamatuid tassimas, trotslikke pubekaid õpetamas, kes saadavad eesti keele pikalt jne.
Tahan öelda, et tähtsaim asi, mida meile koolis ei õpetatud, oli ENESEUSK ja ETTEVÕTLUS.
a
Anne to elu/ 17. märts 2016, 11:53
Sinu puhul on hea näide saamatust inimesest :) Olen nõus, et haridus ei anna suhtlus-ja toimetulekuoskust, seda tuleb tahta ikkagi ise õppida! Kui sind ka kärulükkajaks ei võeta, on asi selles, et sa ei oska end müüa! Eriti loll oled juba, kui oma haridusastmega kärulükkajaks kandideerid. Mingi asutuse osakonnajuhatajaks jms võimalusi on tegelikult palju. Õpitud eriala ei tähenda kunagi, et pead kitsalt ainult sellel erialal tegutsema. Ma olen alati öelnud, et kõrgharidusega kassapidaja ja koristaja jaoks väärikas töökoht ja õiglane töötasu peitub peas, 2 kõrva vahel, õnneks on need nähtused siiski erandlikud.
r
Reet/ 17. märts 2016, 12:37
Lp. kommenteerija 11:42- kui olete isiklikult kibestunud, siis ei ole vaja haridust maha teha. Oma elu elab iga inimene ise. Ma sügavalt kahtlen teie hariduses, kui tõe tõepoolest arvategi sedasi: Kui pole õigetega maganud??? Tõesti? Ma arvasin, et taolist "metoodikat", nagu "õigetega" magamine kasutavad need inimesed, kel haridust ei ole? Kui kõrgharidusega inimene kellegagi MAGAMA peaks, et soovitud töökoht saada, on konkreetse inimese peas ikka asjad väga viltu. Kibestunud olete ka seetõttu, et nimetate teismelisi halvustavalt "trotslikeks" pubekateks, ehk siis lööte kõik ühe vitsaga. Soovitan soojalt teil leida elus oma koht ja midagi, mille üle rõõmu tunda! Mitte keegi pole teie kibestumises süüdi, ammugi selles, et te ei oska oma kõrgharidust enda kasuks tööle panna!
k
17. märts 2016, 20:01
kellega sina magasid,reet,et sooja koha said?
ü
ühe poisi ema/ 17. märts 2016, 11:15
Ja veel, kõige olulisem soovitus teismeliste laste vanematele: Olge oma laste jaoks alati olemas, toeks! Võtke vahepeal lihtsalt aeg maha, arutage natuke muid teemasid, tehke nalja- ainult toetevate vanemate toel seljatab laps selle keerulise perioodi, mis õnneks on ajutine ja tänab teid kunagi hiljem, et rasketel hetkedel toeks olite või väljendab seda oma käitumisega :)
n
nõus teiega/ 17. märts 2016, 13:06
Jah, vanemate toetus on teismelisele ülioluline. Olen ise teismeline olnud ja mäletan, kui hea oli oma emaga asju arutada ja muresid kurta, kui paar sõbrannat käisid psühholoogi juures, sest emal ei olnud nende jaoks aega:-( Tänasel päeval on selline oht väga reaalne, kui teismelisel ei ole kontakti vanematega ja õppimisstress võimu võtab, võib tulemus olla ka endalt elu võtmine..Aga siis on vanematel hilja end süüdistada: miks ma ei kuulanud, miks mind ei olnud siis tema jaoks, jah, tal oli küll tegelikult raske..Oma lapse usaldust ei ole võimalik sõrmenipsuga saavutada, kui laps on 12, 14, 16, usaldus kasvab välja aegamööda, lapse sünnist alates. Me ei saa muuta haridussüsteemi, aga hoolimisega ja mõistmisega oma laste vastu saame aidata üle elada. Päris üksi kõigega hakkama saada on lapsel raske ja seda me ei saa temalt ka nõuda.
ü
ühe poisi ema/ 17. märts 2016, 11:13
Olen täiesti nõus, et koormus on liialt suur tänapäeval. Poeg lõpetab kevadel 8 klassi...Kuni 6 klassini olid tal neljad-viied, vaatamata sellele, et käib ka 4x nädalas trennis ning vahel valmistub terve nädalavahetuse võistlusteks ette. Paaril viimasel aastal on hakanud tulema järjest rohkem kolmesid, sest puhtfüüsiliselt ei jaksa. Ei käi ta õhtuti kusagil väljas, ega kolamas, ei suitseta, sõbrad on tal toredad, käivad tihti meil, mõne vanematega käime abikaasaga ise ka tihedalt läbi- ka nende poegadel sama probleem. Mingit arvutimängusõltuvust samuti pole! Näeme, kuidas ta õpib teinekord kl 1ni öösel :( Sellist tampi ei mäleta mina, ega abikaasa, kuigi käisime mõlemad väga hea tasemega koolis. Tänapäeval tahetakse lastest roboteid teha. Nii ongi, et lapse päev ei lõppe kaugeltki koolist kojutulekuga, sest suurem osa läheb trenni või huviringi, kust tullakse õhtul kell 19/20 ja siis hakkad õppima järgmiseks päevaks...ei ole ju enam algklassis, kus poole tunniga õpitud saab:( Nii lähebki süvenemisele ja tegemisele veel mitu head tundi. Mõistan vanemaid hästi ja ainus lohutus meie peres on see, et see aeg tuleb kuidagi üle elada, sest ülikooli astudes valitakse ikkagi see eriala, mid huvitab ning seda õppida koos lisaainetega ei ole enam nõnda koormav! Pidage vastu!
a
Arno to: ühe poisi ema 11:13/ 17. märts 2016, 11:22
Ehk võiks õppimise asemel VÄHEM trennis käia ja kõigi MUUDE asjadega tegeleda...? Pühendugu ÕPPIMISE ajal rohkem ikka õppimisele! Mõni panem oma lapse kümnesse huviala ringi - siis väsib loomulikult ära....
k
kuule sina Arno/ 17. märts 2016, 11:40
Vähem trennis käia? Mis need MUUD asjad on, millega üks laps tegelema peaks? Ainult õppima ja tuupima ja see väike aeg, mis üle jääb, mis ta siis tegema peaks? Ma ütlen sulle: laps, kes ühegi huvialaga ei tegele, hakkab igavusest ringi "hängima" kaubanduskeskustes ja inimesi peksma ning satub omasuguste seltskonda! Vabanda, kuid minu tutvusringkonnas ei ole ühtegi teismelist last, kes käiks mitmes erinevas trennis ja ringis. Sul vist lapsi pole, nagu näha? See, et mõni laps käin 2-3 ringis on ikkagi algklassilaste teema ja seda seepärast, et proovitakse erinevaid trenne ja ringe, kus laps kõige paremini hakkama saab, et ikkagi see 1 välja valida! Keskkoolilapsed keskenduvad siiski kindlalt ühele huvialale või trennile. Lapsel peab ikka midagi toredat ka elus olema, peale lõputu tuupimiskohustuse ja trenn, mis meeldib, kus laps saavutab häid tulemusi on parim variant! Sa hoia oma "õpetussõnad" omale!
l
lapse emale/ 17. märts 2016, 11:55
Kui tundub, et laps enam ei jaksa, siis tuleb tema päevakava ja harjumused üle vaadata ja otsida ajasäästmiseks võimalusi. Kui tahate oma last normaalsena tulevikus näha, siis tuleb need võimalused leida.
a
arnokene/ 17. märts 2016, 12:06
Ma tahtsin just öelda, et need noored, kel pole huvialasid ja peale kooli mitte midagi muud ju satuvadki sellistesse kampadesse, nagu hiljuti Tartus oli, kus pereisa oma lapse silme all läbi peksti!!! Või siis Tallinnas- tule vaata neid noori, kes Solarises või Viru keskuses kolavad- ongi need lapsed, kes ei käi ei trennis, ega huvialas. Kui laps käib lisaks koolile huvialaringis, mis talle meeldib, kus tal läheb hästi siis see mitte ei tee rõõmsaks, vaid ka inspireerib last üleüldiselt ja see on halb? Kool ei tohikski nii palju kodust õppimist anda, kui me võrdleme teiste arenenud riikidega. Ma tean rääkida Hollandi koolist, kus mu sugulane elab, samuti 8 klassis käiva tütrega. Nad pidid pikali kukkuma, kui kuulsid, missugune näeb välja kodune õppetöö Eestis....Meie koolisüsteem on hullem, kui vene ajal!
j
julm/ 17. märts 2016, 12:19
Harjumused üle vaadata? Et siis trennis käimine on üks halb harjumus ja kogu vaba aeg ainult õppimisele kulutada igati normaalne? Sorry, aga Eesti Vabariigi haridussüsteem peaks siinkohal midagi üle vaatama, et laste elu normaalne oleks, et ei kasvaks keskkoolist välja juba noored, kibestunud inimesed, kes kardavad ülikooli minna, kuna keskkoolist on juba nii jube mälestus. Miks teistes Euroopa riikides sellist terrorit ei ole? Mu endine kolleeg elab juba varsti 13 aastat Itaalias ja ütleb, et kes Eesti koolis (poiss käis siis vist 6 klassis) olles oli tema laps suures stressis ja õppimiskoorem oli suur, Itaalia koolis sai temas klassi parimaid õpilasi ja lõpetas keskkooli kiitusega. Vahe oli selles, et seal käis õppimine läbi reaalsete kogemuste, mitte tuupimise! Külastati erinevaid kohti, õpetati kohapeal ja tunnis kirjutad kontroll töö. Olen ammu küsinud, miks krdi pärast Eestis ei saa taolist asja rakendada?? MIKS?
t
täpselt/ 17. märts 2016, 14:09
Nii on. Meie pesamuna käis kuni II klassini kahes trennis, sest mõlemad talle meeldisid, aga lõpuks pidime kõik koos valima, sest mõttetu on maksta mõlema trenni eest, uuendada varustust jne. Panime kõik head ja vead kokku ja valisime koos lapsega trenni, milles tal tegelikkuses paremad tulemused olid, kus ka tema parim sõber käis ja mis asus lähemal, ei pea trolliga linna teise otsa sõitma suure trennikotiga. Esimeses, teises klassis on võimalik proovida erinevaid alasid, sest õppida ei anta palju. Mul on ka vanemad lapsed ja pole reaalne, et üks teismeline käiks mitmes trennis. Ajaliselt võimatu, moraalselt raske, rahaliselt raske suuremale osale inimestest. Niisama lollusi pole nagu ka mõtet kirjutada, Arno.
m
mida / 17. märts 2016, 11:30
õpib teie laps rohkem, kui õppisite koolis ise? Mina ei leia praegusest õppekavast mitte ühtki ainet, mida õpetataks rohkem, kui sel ajal, kui mina koolis käisin? Pigem on kadunud osa keemiaõppest. "Punased" ained on kadunud. Tõsiselt, mida?
m
midale/ 17. märts 2016, 11:46
Kurb, et sinusugused nõuka-aja inimesed oskavad vaid vastu rinda taguda ja rääkida, kuidas nemad said hakkama ja mis siin ka tänapäeval nii keerulist on? Hea meelega valgustan sind, sest tütar käib mul 9 klassis ja noorem tütar paari aasta päast juba sama kaugel. Ühesõnaga 1) Igas aines v.a tööõpetus ja kehaline antakse selgeks õppida mitu lk teksti + mitu lk töövihikutest 2) Väga palju antakse lisatööd, iseseisvat tööd, mida ei olnud sinu kooliajal, ega ka minu kooliajal, mis hõlmab iseseisvalt info otsimist internetist + kirjutada lahti, koostada skeeme, tulpdiagramme jne. Muuseas iseseisvat tööd, koos netiotsingutega anti minu lastele juba 2 klassis 3) Kuna me elame internetiajastul, siis on sellega palju tegemis, kuna antakse teha iseseisvalt nii Exceli tabeleid, kui ka PowerPointi esitluste koostamist- väga tavapärane, mida kasutavad erinevate ainete õpetajad. Kas on veel küsimusi? See erinevus ongi, et sina vaid lugesid, õppisik koolis ja tegid töövihikust, täna on lisandunud väga palju muud, sest aeg on muutunud!
k
kas/ 17. märts 2016, 12:07
Sina siis nii ei õppinudki? Mulle küll anti koolis kodutööd teha ja teksti tuli ka pähe õppida. Exeli tabelid ja graafikud on nii elementaarsed, et neist ma isegi ei räägi. Muuseas selgeks saadud (50 aastasena). PP ettekanne - tavaline töö. Näpuharjutus, mis selles kummalist? Aga vaat mõtlemisvõime, mis selle näpuharjutusega kaasneb, on kordi olulisem, et harjutus tehtud saaks. Meie kirjutasime keskkoolis igal nädalal ühe kirjandi, mille õpetaja järgmise nädala alguseks ära parandas. Praegu asendab seda ilmselt PP ettekanne - trükkimine arvutit kasutades. Töövihikuid kahjuks sel ajal ei olnudki, kõik tuli kodus ja käsitsi kirjutada ja õnnetud õpetajad pidid need erinevad käekirjad dešifreerima ja vead parandama. See, mis praeguseks lisandunud on, peaks ju õppimisprotsessi kiirendama ja ka õpetajate tööd kiirendama.
Küsimus: kui lastele teises klassis anti ülesandeks teha netiotsinguid teatud teemal, siis millega selgitada seda, et paljud antud asjaga veel 9. klassis hakkama ei saa?
l
lapsevanem/ 17. märts 2016, 13:39
Mõnes koolis antakse õppida vähe, mõnes palju ja mõnes väga palju. Mu 6. kl käival lapsel kulub kodutööde jaoks 0,5-1 tund, tema sama vanal teises koolis käival sõbrannal 3-4 tundi (ilma arvuti- või telefonimänguta). Koolide suhtumine on erinev, õpetajate arusaam on erinev, mõnel õpetajal toimub õppetöö klassis, mõne õpetaja arvates peab laps ise kodus kõik selgeks õppima. Õppekavalegi võib iga õpetaja läheneda loominguliselt. Mõnel pool jäetakse ka pärast vaheaega igavene ports õppida, mõnel pool mitte, mõnes koolis ei tehta rohkem kui üks suur kontrolltöö päevas, teises koolis nimetatakse KT ümber laiendatud tunnikontrolliks, hindeliseks või arvestuslikuks tööks ja KT tabelisse ei märgita, seega saab neid teha mitu tükki päevas. Nõukaajal allusid õpetajad mingilegi kontrollile või seadustele, nüüd on kõik nii vaba, õps teeb, mis heaks arvab, lapsed, ah need on ise süüdi kui hakkama ei saa, õppigu rohkem. Õnneks on ka häid koole ja hoolivaid õpetajaid. Kiitus nendele!
n
nõustun sinuga/ 17. märts 2016, 13:53
Nii tõesti on. Kujutan ette, et maakoolikestes tõesti nii palju õppida ei anta, kui Tallinnas ja seepärast paljud pööritavad ka silmi..., et kuidas palju. Näiteks meil õega lapsed ühevanused, õde elab Peetri küla lähedal, laps käib Peetri koolis, kus on ilmselgelt kõik vägagi lihtne. Meil on lapsed tihti koos ja olen ise selle tunnistajaks, et minu laps, kes käib ühes Tallinna koolis nende õppimiskavast tükk maad ees...
k
Keegi/ 17. märts 2016, 11:39
Ei ole öelnud ,et elu peaks olema kerge. Ja mis puutub ülikooli siis see on kordades koormavam kui tavaline gümnaasium või kutsekool ( muidugi kui ei õpi mingi suhteid või mõnda muud kasutut jama). Ise ma õppisin 3a UKs arvuti animatsiooni. Pidevalt olin 4-5 ni üleval ja siis 9saks loengusse. Sai ka tehtud nädal otsa nimmodi tööd ,et 1-2h magasin päevas aint. Kui tahad ikka tippu jõuda siis pingutad nimmodi ,et kasvõi surm on silme ees.
k
kahjuks/ 17. märts 2016, 11:54
ongi see nii. Või õnneks, tont seda nüüd nii täpselt oskab öelda. Lebotajad ei saavuta midagi ja jäävadki lebotama ja vinguma ja halama raske elu üle.
k
keegile kah keegi/ 17. märts 2016, 12:26
Ei peagi KERGE olema, aga lapse elu peaks olema inimväärne. See pole uhkustamise asi, et "pingutasin nii, et surm silme ees"- miks PEAB nii olema, kui teistes riikides ei ole? Õppimissüsteemi on võimalik kergel moel ümber ehitada ja tulemuslikumalt, kui vana pähetuupimine! Lihtsalt keegi konkreetselt EI SOOVI, et nii juhtuks. Laps on laps, mitte mingi ori või tööloom! Õppidist tuleb anda mõõdukalt ja tulemuslikult. Seda Eestis ei ole paraku.
k
kui/ 17. märts 2016, 12:40
tahad midagi saavutada ja tegeleda sellega, mis sulle meeldib, siis peadki vahel pingutama nii, et surm silme ees. Selle pingutuse korvab rõõm, mida tunned hiljem meeldivat tööd tehes.
s
see on teie iganenud/ 17. märts 2016, 13:39
ühiskonna poolt pealesurutud ideoloogia, et teist kunagi ei saaks täisväärtuslik täiskasvanud inimene, kes realiseerib kõiki oma andeid - niimoodi toodetakse sellesse masinavärki mutrikesi.
Loomulik tee on olemises ja kõigepealt ei ole võtmine-tahtmine-tarbimine vaid olemine (armastuses) ja siis sellest lähtuvast selgusest tuleb tegevus ja siis saamine (tagajärg), kõige paremal moel ja sedasi ei jää te ka maailmale võlgu, mida peate (võtmise) korral kannatades kogu oma elu tagasi maksma.
Armastuses ei võeta laenu - laen on igand vanast orjanduslikust korrast.
Armastuses ollakse inimene ja andmises - ELades voos, sulle antakse kõik, mida sa vajad, sest KÕIK on juba olemas!
t
tore/ 17. märts 2016, 14:06
kui Sul on selline armastus olemas ja oled suutnud saavutada kõik vaatamata meie ühiskonna ebatäiuslikkusele.
e
eedik/ 17. märts 2016, 12:19
kui niipalju PEAB öppima et oleks head hinded-siis pole tal lahtist pead ja kokaamet just paras .Endal läks selleks aega niiipalju et koolis tunnis jälgida ja kodus nats asja kinnitada
k
kui keskkooli/ 17. märts 2016, 13:11
ajaks valitakse välja 1 huviala, millega tegeleda, siis ehk ei peaks ka kõiki õpetatavaid aineid püüdma maksimuhinde peale selgeks saada. Võib olla on vanemate surve see, mis lapsest robotit kujundab. Kui ülikool tundub kergendusena, siis selles osas olen nõus, et enamasti saad õppida seda, mida tahad, aga kui tahad valitud erialal konkurentsis püsida, siis õpid ikka päris hullumoodi.
k
K.P/ 17. märts 2016, 13:32
Ma ei ole sinuga päris nõus. Survestada võid heal juhul agklassilast. Mida vanemaks laps saab, seda enam hakkab ka ise mõtlema ja aru saama ning ilmselgele survestamisele vastupanu osutama. Kui ikka edasi sunnitakse, et sa PEAD olema parim igas jumala aines, on tulemuseks see, et tegelikult hea laps valib sellest "pääsemiseks" narkootikumid või jookseb kodunt minema. Seetõttu on survestajatest vanemad võrdsed nende vanematega, kes ei survesta, ega hooli lapsest üldse. Last peab mõistma ja toeks olema talle raskel hetkel, survestada ei või. Katsu ise olla kõiges parim- pole võimalik. Siis ära nõua lapselt! Minule ütlesid isa ja ema alati, et 4 on ka hea hinne :)
e
emale/ 19. märts 2016, 10:16
Koolitöö ei ole läinud keerulisemaks või raskemaks võrreldes 40 aasta taguse ajaga. Arvuti kasutamine pigem kiirendab koolitöö tegemist ja ka selle kontrollimist õpetajate poolt. Aga ... 40-50 aastat tagasi ei olnud suure infovooga internetti, seega, kui midagi õppida tahtsid, pidid tunnis kuulama, mida räägitakse. Praegu on mõnedes koolides kehtestatud tunni ajaks telefonide ja tahvelarvutite keeld. Miks? Kuna tundides tegeletakse muude asjadega ja õpetaja saadetakse "pikalt". Selge siis, et kodus ei teata antud ainest midagi ja tuleb nullist peale hakata aega kulutama. See ei tarvitse olla ka üksiku õpilase süü, vaid klassi suhtumine. Uurige, mis toimub tundide ajal?
k
koolilapse / 17. märts 2016, 10:26
raske elu?
1. Elu Eestis on vaatamata paljude inimeste vastupidisele arvamusele liiga hea. Olen sõjajärgne laps ja mäletan hästi, kuidas kõik tõusid hommikul vara ja kukkusid töötama. Hariti aiamaad, peeti loomi, käidi palgatööl. Kõik kodutööd võtsid kauem aega, kui praegu: kütmine, pesu pesemine, toidu valmistamine. Lapsed olid samuti rakkes ja tegid lihtsamaid töid. Suur nauding oli, kui said sellest keerisest välja lipsata, nt metsa seeni või hagu/käbisid korjama, ka karja. Talv oli muidugi veidike vabam, aga kooli käisime 3 km kaugusele ja mitte koolibussiga, vaid jala või suuskadega. See kestis ikka märksa kauem, kui praegune kooliminek. Peale tundide lõppu tulime enamasti kohe koju. Ega seal väikelinnas ja koolis ka midagi teha ei olnud. Kõigele vaatamata saime õpitud ja mitte halvasti. Tänapäeval tulevad lapsed koolist, võtavad telefond välja ja hakkavad jututama ja pilte tegema. See kulutab silmi, närvisüsteemi ja raiskab tohutult aega. Elamine arvuti või telefoni poolt loodud virtuaalmaailmas on lihtne ja stressivaba. Samas ei osata internetist üles leida vajalikku informatsiooni nt õppetööks. 2. Koolis tahetakse kõiki harida justkui Einsteini tasemele. Õpetatakse relatiivsusteooriat ja integraale, diferentsiaalarvutust, muud taolist, mida tavainimesel elus ilmaski vaja ei lähe. Samas lubatakse keskkool lõpetada, kui matemaatika eksamil 100 võimalikust punktist on saadud 2!! Eesti keele oskusest ma ei räägigi. Kui artiklite pealkirjugi netis lugeda, tõusevad juuksed peas püsti. Need kirjutajad peaksid olema ometi eriharidusega ajakirjanikud? Või ma eksin? Kus on haridussüsteemis loogika? 3. Õpetajatel, ka kasvatajatel lasteaias, ei ole sõnaõigust. Lastel see-eest on oi kui palju õigusi.
Küsimus: kuidas on võimalik, et mina, kes ma õppisin samuti integraal- ja diferentsiaalarvutust ning sain matemaatika lõpueksamil 5, ei kaevanud selle üle, et aega on vähe. Minu eesti keele hinne oli 3 ja 4 vahel ja praegu ma loen ning näen tekstides vigu. Jõudsin ka trenni teha - alates 6-ndast klassist tegelesin kergejõustikuga.
Mida praegused noored peavad rohkem tegema, kui meie toona? Ei midagi. Lihtsalt elu on üldiselt nii mugav, et pingutamine tundub ebaõiglane.
m
Mairo/ 17. märts 2016, 10:54
Peale pannakse, pärast tehakse.
m
ma / 17. märts 2016, 11:33
ju ütlesin, et eesti keel oli 3 ja 4 vahel. Selge, et teen vigu. Tänan vigade paranduse eest.
t
Tänud sellise mõtteavalduse eest/ 17. märts 2016, 11:07
Te elate oma mälestustes veel vanas ajas ... praegu on olukord väga erinev ja see on ka näiteks põhjus, miks inimesed on väga haiged ja stressis jne. Samuti see, et perekonna ja suguvõsa energiad ei toeta enam kaasaja inimesi, sest need on "hävitatud" (ekspluateeritud kurjuse poolt).
"Peale sõja aeg" on vaid üks ühele materiaalselt mõtlevale inimesele kohutav ja häiriv - kuid energiad ja lootus, mis veel inimeste hinges oli on midagi muud, kui tänapäeval.
Tõdemus on see, et materiaalsusele keskenduv tänapäevane ühiskond on lõbikukkunud - inimesed lihtsalt ei jõua enam, nad on jäetud ilma olulisest energiast.
Inimene ei koosne vaid füüsilisest kehast! Füüsiline keha ilma armastuseta on pidevas energia võlas. Ideaalis süda-mõistus-keha peab olema harmoonias ja täidetud armastusega.
v
viitan/ 17. märts 2016, 11:49
sellele, kes minu vea parandas: peale pannakse, pärast tehakse, seega aeg pärast sõda. Ja ma ei ela mälestustes, vaid käin tööl ja näen, mis toimub hariduses. Ma ei ole õpetaja. Pere moraalse toetusega lapsele on nii ja naa, nagu alati on olnud. Pigem puudub lapsel arusaamine sellest, kuidas vanemad tööd peavad tegema.
v
viitajale/ 17. märts 2016, 13:48
Moraalse toetusega ei saa olla nii ja naa! Seda kas on või ei ole. See ei ole moraalne toetus, kui nähvad lapsele: "Vot hakka tööl käima, siis alles saad aru, mis on raske! Mis sinul, lillekesel siin kurta." Ütle, armas inimene, misk töö peab olema RASKE, kui töötad erialal, milles oled tugev ja edukas? Kui juba sellist asja laps oma vanemate kõrval nägema peab, on tulemuseks kibestunud, pessimistliku ellusuhtumisega inimene. Kurb, et sinu lapsel puudub arusaamine, kuidas vanemad peavad tööd tegema. Järelikult ei oska seda teadmist normaalselt edasi anda ja selle taha kõik takerdub. Mitte laps pole SÜÜDI, et tal puudub taolisest asjast arusaamine, vaid lepsevanem, kes ei oska selgitada ja näidata! Vanemad on eeskujuks, laps on perekonna peegel. Nii, et vaata endale parem otsa.
m
minu lapsed/ 17. märts 2016, 14:19
töötavad mõlemad alal, mis neile sobib ja meeldib. Aga töö on ikka vahel raske ja vahel tüütu ja vahel oled ise tujust ära ja ei viitsi pingutada. Ei maksa teksti võtta sõna-sõnalt, vaid leida mõte üles. Praegusaja lapsed, eriti algkooliealised, ei taju, kui palju vanemad peavad tööd tegema ja mida see tähendab. Isegi siis, kui töö meeldib. Füüsilist tööd ju enam peaaegu ei tehta. Siis tajusid lapsed töö mahtu ja selleks kuluvat aega, sest nad pidid ka ise füüsilist tööd tegema. Praegune arvuti taga töötamine tundub pigem olevat nagu mäng. Moraalse toetuse koha pealt mõtlesin hoopis nii, et osades peredes see on olemas ja teistes ei ole. Nii on see olnud läbi aegade ja saab olema ka edaspidi.
k
Kle rahune maha.../ 17. märts 2016, 15:34
...ja ära üldista. Igas sinu lauses on üldistamine, a la praeguse aja lapse ju ei tea, ei oska jne, tööd ei tehta. Kõik ei tööta AINULT arvuti taga. Paraku on arvuti suht igal töökohal üks töövahenditest, pole tarvis halvustada. ma ei ole nõus sellega, et lapsed peaksid ka praegu just sellises mahus füüsilist tööd tegama, kui nõuka ajal. Mingi kolhoolitöö, kõplamine, kartulivõtmine jne. Tol ajal võeti lapsi, kui tasut tööjõudu, kahjuks. Füüsilise töö õpetamine on vanemate enda teha. Minu lapsed teevad küll füüsilist tööd. Mitte liiga palju ja mitte vähe ja teavad hästi, mis see on. Ära tule seletama. Sa ei peaks muretsema nende perede pärast, kes seda om alastele ei õpeta. Küllap siis saavad näha tulemusi, mis sul sellest.
k
kle/ 17. märts 2016, 16:32
rahune ise maha. Ma ei räägi kolhoositööst, vaid sellest tööst, mida lapsed pidid vanemate kõrval tegema, et pere üldse ots otsaga kokku tuleks. Need lapsed said seetõttu selgeks tööaja väärtuse. Muidugi ei pea keegi praegu enam niiviisi rabama ja ma olen kaugel sellest, et seda aega tagasi tahta. See on ju kena, kui Sina koos oma lastega füüsilist tööd teed, et üldse leiad, mida koos teha. Mina pole pikka aega pidanud füüsilist tööd tegema, veel vähem minu lapsed ja lapselapsed. Pesumasinast pesu välja võtmist ja kuivama riputamist ei saa ma kuidagi füüsiliseks tööks pidada, niisama nagu nõude pesemist või korteri koristamist. Sorry. Ja aru ma ei saa, mis Su nii närvi ajas?
t
Tänud sellise mõtteavalduse eest/ 17. märts 2016, 11:07
Te elate oma mälestustes veel vanas ajas ... praegu on olukord väga erinev ja see on ka näiteks põhjus, miks inimesed on väga haiged ja stressis jne. Samuti see, et perekonna ja suguvõsa energiad ei toeta enam kaasaja inimesi, sest need on "hävitatud" (ekspluateeritud kurjuse poolt).
"Peale sõja aeg" on vaid üks ühele materiaalselt mõtlevale inimesele kohutav ja häiriv - kuid energiad ja lootus, mis veel inimeste hinges oli on midagi muud, kui tänapäeval.
Tõdemus on see, et materiaalsusele keskenduv tänapäevane ühiskond on lõbikukkunud - inimesed lihtsalt ei jõua enam, nad on jäetud ilma olulisest energiast.
Inimene ei koosne vaid füüsilisest kehast! Füüsiline keha ilma armastuseta on pidevas energia võlas. Ideaalis süda-mõistus-keha peab olema harmoonias ja täidetud armastusega.
a
Ahv/ 18. märts 2016, 15:11
No minu ajal pidi tuld ikka ise teha, siis tuli veel jahtida, et kõht saaks täis ja siis elasin koopas, ilma elektrita ja internetita. Magasin naha peal ja ei kurtnud. Bla-bla-bla. Elu läheb paremaks! Ärge olge kadedad, kui teie lastel on parem elu, kui teil oli. Kunagi ütlevad teie lapsed oma lastele, et no vaata minu ajal oli vot sellised rasked lood.
l
lugeja to: koolilapse 10:26/ 17. märts 2016, 11:17
Väga ÕIGE jutt! Toetan ja nõustun täielikult!
k
Karmen/ 17. märts 2016, 11:29
No mis me targutame, et meie ajal oli ikka nii ja naa.Minu ajal oli ka kõik teisiti aga nüüd on ju aeg ikka väga palju edasi läinud. Ajad ja elu on tunduvalt paremaks läinud, seega nõudmised ja eeldused on ka teised.
Ma arvan et pole midagi võrrelda.
j
jalkafänn/ 17. märts 2016, 14:12
Elate veel vanas ajas. Aeg 21. sajandisse tulla.
Ei saa võrrelda tänapäeva haridust toonasega- nii kuidas on tehnoloogia edasi arenenud ja elu üldjoontes lihtsamaks läinud, seda rohkem tegelikult tuleb õppida, et kogu seda kupatust üleval pidada. "elamine arvutimaailmas on lihtne ja stressivaba"- huvitav, kuidas siis stress on süüdi üha rohkemates tervisehädades? Ja kuidas üha rohkem inimesi on stressis?
Ja ärme unustame nähtust, millest isegi veel minu põlvkond (93' aasta väljalase siinpool) osa ei saanud- nüüd ju õpetatakse lastele programmeerimist. Olles ise IT tehnik ja õppinud mitmeid programmeerimiskeeli (java, ruby, c+, python) pean ütlema et see ei ole kaugeltki mitte lihtne ülesanne. Ma soovitan- kui arvate, et tänapäeva lastel on lihtne, palun, võtke suvaline interneti tutorial lahti nt. ruby programmeerimiskeele (üks lihtsamaid) kohta ja üritage midagi luua.
m
mõtlesin/ 17. märts 2016, 14:35
virtuaalelu, mida elatakse arvutites ja aetakse segi päris eluga. Ka arvutimängus läheb muidugi mõni nii "äksi" täis, et ei tee päriselul ja virtuaalelul enam vahet.
Ei ole siiski märganud, et keskkooliprogrammis programmeerimist õpetatakse. Võib olla mõnes eliitkoolis ehk, seda ei tea. Kui aga tõesti kusagil keskkoolis ka seda õpetatakse, siis tõesti möönan, et see on ülimalt keeruline ja õppimine võtab tohutult aega.
f
fdfd/ 17. märts 2016, 09:36
nuh kokad ja autojuhid. Ei jaga nii palju arvutist, et caps lock maha võtta ? :D
k
kaks koormat korraga/ 17. märts 2016, 09:31
keskharidus ja eriala omandamine ja võimalus kutsekoolist välja langeda on enam kui tõenäoline, eriti kui väga selget soovi just kokana tööturule minna polegi. Kõrgtehnoloogiate ja üleilmastumise mõjud, Kagu-Aasias: Lõuna-Korea, Jaapan ... guugeldage ja uurige, millise mahvi sealsed lapsed-õpilased on saanud juba väga pika aja jooksul, vabaturumajanduses ja konkurentsis kellekski saamiseks. Sealtkandi ideede propageerimine käib Eestiski jõudsalt, ilmselt teenib vahendajatele kalli elustiili tarbeks korralikku sissetulekut. Ja kui selle kellegi teise loodud nuhveldamise ja vajaliku tarkvaraga midagi väärtuslikku ise ei looda, vaid raisatakse õpinguteks, asjade olemusest arusaamiseks vajalikku aega.
3
3 kutsekooli lõpetatud/ 17. märts 2016, 09:11
Kutsekoolis peab veel rohkem õppima ja tegema. Ettevõtte praktikad käivad tavaliselt suvel. Ja siis tuleb ilusti selle kohta veel aruandeid teha ja muid koolitöid. Pole midagi kutsekas kergem kui gümnaasiumis.
a
Arved/ 17. märts 2016, 08:35
Tema jaoks on 6:00-16:00 päev pikka? Aga mis ta tööl käimama hakates ütleb? Lapsed/noored - vaadake korra oma ema ja isa ning saage aru, et tõeliselt rakse elu algab pärast (üli)koole.
l
Lugeja/ 17. märts 2016, 08:50
Mõtle selle peale, et peale 16,00 ta peab veel kodus õppima, kui sa sel ajal juba teleka ees puhkad. ja koju jõuab ta alles kell 17,00 !!! Meie vanaemad ega vanaisad, ei pidanud kunagi nii palju tuupima, kui on seda sunnitud tegema meie lapsed!!!
m
Muff/ 17. märts 2016, 09:25
Ära aja lolli juttu. Mina olen 40-s mees ja mäletan väga hästi, kui palju pidi kooli järel õppima. Mul oli seejuures nö. viga külges, et peale kooli tegin kohe koolitööd ära ja alles siis asusin muude asjadega tegelema (kui soovid ohkida, et oma viga, kui nii loll olid ja pidid kaua vaeva nägema - olin täiesti konkreetselt nelja-viieline, põhikooli lõpetasin lausa "kuldmedalina"). Ja isegi selle veaga õppisin ma tihtilugu kuue-seitsmeni õhtul välja. Tänapäeval on keelatud koolis rohkem kui 1 kontrolltöö päevas ja vist ka mitte üle 3 nädalas (viimases ma kindel pole), sel ajal ei olnud keelatud kasvõi 8 kontrolltööd päevas, kui õpsid nii suvatsesid. Ja tihti oligi 4-5 kontrolltööd või tunnikontrolli päevas.
Mul on 2 last, keda ma ei näegi kodus õppimas, sest nad teevad enamiku asjadest juba koolis ära. Ja üks neist käib põhikooli viimases klassis, valmistub gümnaasiumi sisseastumisteks ja ikkagi ei näe ma mingeid erilisi pingutusi. Tänapäeval on 31. maiks kõik eksamid läbi ja unustatud, meie ajal siis alles eksamid algasid, sinnamaani õppisid aga uut materjali juurde. Tänapäeval on eksamid ainult erakoolides ja põhikooli viimases klassis ja gümnaasiumis...ma ei tea, kas just iga aasta. Meie ajal alustati eksamitega 5. klassist ja iga aastaga koormus kasvas. Põhikooli lõpus oli minu mäletamist mööda 3 eksamit+kirjand, gümnaasiumi lõpus 5+kirjand.
Ja mina õppisin nõuka aja lõpus, minust u. 10 aastat vanemad inimesed võivad teile veel palju huvitavamaid asju rääkida, kasvõi näiteks laupäeviti täispika koolipäevaga koolis käimisest või lõpueksamitest pea kõigis ainetes, isegi kehalises kasvatuses.
MIS KRD! KOORMUSEST TE RÄÄGITE!!!. Kool ei tohi olla nunnula, vaid peaks nagu last valmistama ette ELUKS!
k
kjh/ 17. märts 2016, 09:34
Kõikidel inimestel ei vea sellise geneetikapakiga.
e
Ehk vastaksid/ 17. märts 2016, 11:14
Ja tulemus? Mis sinust tänaseks saanud on? Kes sinust saanud on?
Samas arvan, et kaasaegne kool on pigem inimese nüristamiseks. Lõppkokkuvõttes on tänapäevane baka siiski nõukaaegse keskkooli tasemel.
Nõukaajal tulid keskkoolist oma arvamusega arutlusvõimelised inimesed- tänapäeval tulevad vaid allumisele ja pugemisele koolitatud ebamääraste orientatsioonidega indiviidid, mis eriti imestama paneb on see, et mõned baka "haridusega" on poolkirjaoskamatud.
e
Ehk vastaksid/ 17. märts 2016, 11:14
Ja tulemus? Mis sinust tänaseks saanud on? Kes sinust saanud on?
Samas arvan, et kaasaegne kool on pigem inimese nüristamiseks. Lõppkokkuvõttes on tänapäevane baka siiski nõukaaegse keskkooli tasemel.
Nõukaajal tulid keskkoolist oma arvamusega arutlusvõimelised inimesed- tänapäeval tulevad vaid allumisele ja pugemisele koolitatud ebamääraste orientatsioonidega indiviidid, mis eriti imestama paneb on see, et mõned baka "haridusega" on poolkirjaoskamatud.
l
lapsevanem to: Muff, 09:25/ 17. märts 2016, 11:27
Kellel PEA ei võta, see ei peagi tingimata gümnaasiumis käima! Vanemad sunnivad kahe- ja kolmemehi ka gümnaasiumis - MILLEKS....?
n
nii/ 17. märts 2016, 12:13
hullusti ka ei ütleks, aga et praeguses koolisüsteemis midagi viltu on, see on selge. Kui baka on kirjaoskamatu, siis see on keskkooli süü. Ülikoolis reeglina emakeele tunde enam ei ole.
e
eedik/ 17. märts 2016, 12:26
just,enda eluga mitte hakkama saav tibin öpib körgkoolis nöustajaks-no jaburamat asja enam välja ei mötle,,see elust enesest
o
Ok, aga selgita palun/ 17. märts 2016, 12:55
Näitena toon tõsiasja, et alaarenenute koolis õppinu on mingil moel saanud baka ja seetõttu on tal õigus töötada politseinikuna! Täieliku düsgraafina kusjuures!
Ja ongi politseis! Äärmiselt pahatahtliku iseloomuga kusjuures!
See saab tähendada vaid seda, et end ei tea mis moel läbi õhtukooli vedanud tegelasele antakse lõpuks ka mingile "ülikoolile" õppemaksude tasumisel (loe "raha eest") baka!
i
Iroonia/ 17. märts 2016, 13:41
Seejuures EI võeta politseisse tööle keskharidusega arukaid inimesi! Olgu või poolearuline, aga olgu baka ette näidata!
k
küsiks vastu/ 17. märts 2016, 13:51
mis saab neist, kes praegust keskkooli raskeks peavad? Ka nõuka-aja kool oli nüristav. Sa teadsid täpselt, et see, mida ajalooõpetaja räägib on selge vale, aga suu pidid ometi kinni hoidma. Geneetika oli ebateadus. Pühad leninlikud tsitaadid ei kuulunud kaheldavate väideta hulka. Millise pugejaliku orientatsiooniga inimesed sellisest koolist tulid? Minu klassi poisse ei lastud Poola võistlustele, sest nad olid tundide ajal liiga palju "lõugu lõksutanud" ja õpetaja kirjutas neile iseloomustusse: poliitiliselt ebausaldusväärsed. 10. klassi poisid?
Ei saa võrrelda kahte nii erinevat kooliaega, aga seda saab küll võrrelda, kui palju aega pidid õppimisele kulutama. Iseküsimus, kas see ajakulu oli mõistlik või mitte. Igatahes praegune hindamissüsteem keskkooli lõpus ei kannata üldse mingit kriitikat. Ja seda ma ka ei usu, et minuealised vähem aega õppimise peale kulutasid, kui seda praegu tehakse. Lihtsalt inimesed on harjunud mugavama eluga.
e
Ei ole nii/ 17. märts 2016, 14:03
Praeguste pea lihtsalt ei võta enam, sest see on sünnist saadik rikutud. Mis puudutab nõukaaegset ajalooõpetust keskkoolini- siis polnud sellel viga midagi, kaasaegne praktiliselt puudub.
Mina, üle 50-sena tean, kes oli Kopernikus, et trükikunsti tegi Gutenberg, kes oli Watt, kes oli Luther, kuni vaaraodeni jms välja. Mis ajal toimusid sõjad, mis teadusavastused toimusid jms.
Kui kaasajal gümnaasiumi lõpetanult seda küsida, siis vastuseks on: "Möh?"
Nõukaaegne anatoomiaõpik oli ilmselt kaasaja meditsiinikooli tasemel? Kaasaegne inimene ei tea sedagi, kus on kops või maks!
Aga haridust tõendav dokument on lehvitamiseks küll käes, samas hariTus on nullilähedane.
k
kas/ 17. märts 2016, 14:41
mõtled üleeelmise sajandi alguses elanud inimesi? Siis ehk oli õppimise maht väiksem, ei tea. Eelmise sajandi keskel tuli küll tuupida nii, et pea otsas märg.
s
seda minagi ju/ 17. märts 2016, 14:56
ei olnud toona koolis vähem vaja õppida kui praegu. Ajaloo koha pealt olen küll eri meelt, eriti "punase" ajaloo koha pealt. Kõik muu vastab tõele. Ka minu lapsed ei tea, kes olid Watt ja Gutenberg. Ma ei oska küll arvata, kas nad sellest teadmisest ka puudust oskavad tunda või ei. Ilmselt mitte. Ehk on asi selles, et tuleb ikka teha mingi valik, mida õpetada, sest info juurdevool on tohutu.
p
Pole hullu!/ 17. märts 2016, 15:58
See-eest teavad su lapsed, kuidas elab Kardasjani Kimmi tagumik, kes kellega üle aisa lõi ja elu FB-ta pole planeedil Maa võimalik. Need on ülitähtsad teadmised! Aga selle planeedi ümbermõõtu nad nt ei tea.
t
tõepoolest/ 18. märts 2016, 09:53
ka minu jaoks on alati kummaline tundunud, miks meile Kardashiani tagumikku ja kõhtu demonstreeritakse. Sama käib Saagimi tisside kohta. Ju see on ajalehe valik ja paljude inimeste sisemine soov selliseid pilte vaadata.
a
Ann/ 17. märts 2016, 09:24
Kooliskäimine on lapse jaoks sama mis vanemale töölkäimine.Peale tööd on vanemal vaba aeg, aga laps saab veel lisatööd kodus õppimise näol.Ei maksa hakata jahume, et vanem peab ka kodus süüa tegema, triikima, koristama, pesu pesema-see on tema vaba valik kui otsustas lapse sünnitada.
m
Muff/ 17. märts 2016, 10:34
Kas sa arvad, et kui lapsi ei tee, siis pole tarvis süüa teha, koristada ja pesu pesta?

a
ab / 17. märts 2016, 08:29
ma tean vähemalt 5 nn liisi, kes pidasid oma aega tähtsamaks kui mõtetut tuupimist, 4 neist õpivad nüüd santa maal, üks läks kutsekasse. Kas ligimees oli jälle kuskil üleval kui allah midagi jagas?
J
????/ 17. märts 2016, 08:04
Ja kui haldusreform läbi on selliseid noori tuhandeid, kelle probleemid exeli tabeliga paika pannakse
k
kolerast/ 17. märts 2016, 08:04
Õige kah - kokk ei jää kunagi nälga! :D
e
ekstaole/ 17. märts 2016, 07:58
Maal suretati elu välja, nüüd sõida sada kilomeetrit, et kooli pääseda.
Teisest otsast jällegi, kui füüsiliselt nõrk, siis peaks arvestama eriala valikul, milline on seal koormus. Aga ehk olekski kokana hea füüsiline trenn:)
Tegelikult on olemas tehnikaid/meetodeid, kuidas bussis saaks lõõgastuda ja välja puhata või tõepoolest hakka lihtsalt tegema trenni.
Tihtipeale on jõuetus kahe kõrva vahel kinni.
k
kokk ei ole hea valik/ 17. märts 2016, 11:11
kui praegune varajane ärkamine on probleemiks?
Kokk on väga vara jalul ja tihti ka hilja läheb magama.
ö
ÖUDNE/ 17. märts 2016, 07:34
k
KÜLAMEES :::::/ 17. märts 2016, 08:35
VALDADES ---OM IKKA SUUREM MURE SEE ET ---- IGA HOMMIK ---ALGAB
SUUR BUSSI --SÕIT ,,,ET MINGI ALG ----HARIDUS SAADA::
KA KÕIK KOOLID OM ---JÄÄNUD MAALT KAUGELE ....
k
KÜLL VARSTI KUULETE:: //// KES EI SUUDA --SELLISE KOORMUSEGA ÕPPIDA:::/ 17. märts 2016, 07:17
1::: ENSV ------TEHNIKUMID JA KUTSEKOOLID KÕIK TULEVAD TAGASI:::::
JA KOOLID AVADA,,,,KUS NOORED OMANDAVAD ISE --- VÄHEMALT -----ESIMESED TÖÖTAMISE OSKUSED///OLGU SIIS KOKK ---VÕI TRAKTORIST;;)));;;;;;, "" EGA 1970------- 1975 --- TEINE KORD KA EESTI LASTEL POLNUD ((PÕLLUMEESTE TEHNIKUMID OLID LAHTI))):::: NÄITEKS KUREMAA ST...-----
m
MINA===/ 17. märts 2016, 07:54
ÕPPISIN---VEOAUTOJUHIKS:::KUTSEKOOLIS NUMMER 27---
NUMBER 27,,, --OM ÜKS ""VÄGA HAIGE VÄRDJAS;; 4.kl külakooli/ 17. märts 2016, 08:39
ISTUB SELLINE RAIBE KODUS // JA RÜNDAB TEISI ----Arvuti taga ???
----JA SIIS ----ELAB OMA VANEMATE LAUA TAGA::? "" EGA JAH::: LOLLI TÖÖLE KA
ENAM KEEGI EI VÕTAKS;; "AINULT TÄNAVAT HARJAGA PÜHKIMA::
a
Abikokk/ 17. märts 2016, 07:15
Koolipäevad kestavad kella 16? Lähen kutsekooli kokaks? Ikka õppima, mitte kokaks! Jne. - päevast päeva vead!
ÕPPIMA IKKA :::: Kokandust ,,kalandust ,,autojuhiks ,, kuhu iganes;;;/ 17. märts 2016, 07:26
AGA SINA ABI---KOKK ---ära siin Targuta ENAM midagi ??????
.....LOE SEE TÜDRUKU KOOLI SÕITMISE
LUGU LÕPUNI LÄBI ? ::______SIIS SAAD KA ARU
KUI PERSE OM LASTE NÄRVID--- REFORMIKATE SAATAN PÖÖRANUD:::: -- JA KAUGEL -MAAKONNAS ELU PÖÖRATUD ?????::::
1;;;;;AGA REFORMIKATE ERAKONNAL ----LUBAME MAAKONNAS
EDASI ELUKEST 2016,,,JÄLLE HÄVITADA---LIIDAME VALLAD ---JA HÄVITAME MAA-- TÖÖ ????
KOHTUME 22.04 ----ET KAITSEME VIIMAST KORDA OMA
ISADE JA VABADUSE EEST ---VÕITLEJATE MAAD::::
t
to: ÕPPIMA IKKA/ 17. märts 2016, 07:38
Abikokk räägib lehe kirjavigadest, mitte laste raskest elust; HOOPIS SINA SAA LOETUST ARU!
NO NII::: KAS sinu kirjavead om tähtsamad ??? ::/ 17. märts 2016, 08:44
1:: KUI LAPSE RASKE ELU -----JA NÄRVILINE KOOLIS KÄIMINE? ???
2:: SM, LIGI VÕIKS MINISTRINA--------JUBA OMA PERSET TOOLILT LIIGUTADA;;; MIDA ANNAKS MAAKONNAS ÄRA TEHA::
NO NII::: KAS sinu kirjavead om tähtsamad ??? ::/ 17. märts 2016, 08:44
1:: KUI LAPSE RASKE ELU -----JA NÄRVILINE KOOLIS KÄIMINE? ???
2:: SM, LIGI VÕIKS MINISTRINA--------JUBA OMA PERSET TOOLILT LIIGUTADA;;; MIDA ANNAKS MAAKONNAS ÄRA TEHA::
k
Koll/ 17. märts 2016, 10:59
Sul cäps lock alla ununend. Las trukitähed jäävad algkooli ikka
j
Jobud - eemale kommentaariumist!/ 17. märts 2016, 11:34
NELJA klassi haridusega ja väikseid tähti mittetundvad kommenteerijad kipuvad iga päev kangesti "kommenteerima".... Võiksid arvutist KAUGEMALE hoida!
j
17. märts 2016, 12:08
JAAN, kurat, ole ometi vait!!!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee