Seisukoht

Seisukoht | Ukraina on meeles (10)

Arvo Uustalu, ajakirjanik, 15. märts 2016 17:08
Foto: ALDO LUUD
Mõni päev tagasi rääkisin ühe Eestis elava ukrainlasest muusikuga. Seda päev pärast lendur Nadia Savtšenko toetusüritust Vene saatkonna ees. Tõdesin, et Ukraina on Eesti kaitsekilp. Kui maailm teeb hirmu sunnil Venemaa suhtes ükskõik milliseid järeleandmisi, siis on see järjekordne signaal okupantidele, et astuda tuleb järgmine samm. Muusik, kelle lähedased elavad Ida-Ukrainas, nentis seepeale, et kahjuks on maailm hakanud Ukrainat juba unustama.

Väikesel Eestil ei ole idanaabri vastu hoobasid, et saaks lõpu teha Petserimaa ja Narvataguste alade ametlikule ärakinkimisele. Kuid Ukraina valu saame maailmale meelde tuletada. Teisipäeval otsustas riigikogu toetada ebaseaduslikult vangistatud Savtšenko kohese vabastamise avaldust. Piloodile peaks järgmisena ametlikult toetust avaldama Tšehhi parlament. Ega aatompommivööga relvastatud terroristi vastu suurt midagi teha olegi, kuid uhke on, et Eesti toetusavalduse oli esimeste seas.

Venemaa üks relv on ebakindluse ja hirmu levitamine. Nagu Eston Kohveri röövimise taga võis olla soov NATO-le koht kätte näidata, püütakse praegu mõnitada Ukrainat. Savtšenkost on hirmus kahju, aga kas saab üks harimatu pätt alandada sirge seljaga haritud inimest, kes on võimeline tunnetatud paratamatusest aru saama?

Krimmis ja Donetskis tekitavad okupandid terrorihirmu sellega, et vangistuse hirmus noori mehi tiritakse taas nagu lambaid Vene kroonusse. Kahjuks ei ole partjankades Venemaa eest pääsu ka paljukannatanud ukraina rahva nooremal põlvkonnal.

Samal teemal

23.02.2016
Lääs tõstatab Moskvas Savtšenko küsimuse
22.02.2016
Kuuba jagas Krimmi pooleks
22.02.2016
Nadia Savtšenko valmistub uueks kuivaks näljastreigiks
18.02.2016
PUTIN OBAMALE: ma ei saa Savtšenkot vabastada

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee