Maailm

Salakütid tapsid aastaga 1338 ninasarvikut

Õhtuleht.ee, 11. märts 2016 06:00

8 KOMMENTAARI

p
Pilud/ 11. märts 2016 15:06
Selles elevantide, ninasarvikute jt suurte väärikate loomade küttimises on eranditult süüdi pilukad, eelkõige hiinlased, kes usuvad mingil arusaamatul põhjusel nende loomade teatud kehaosade tarbimise tervistavasse mõjusse. Kui sellist turgu ja nõudlust poleks, et tapetaks neid loomi massiliselt. Lisaks sellele meeldib pilusilmadele haiuimesupp. Haiumi hangitakse haisid püüdes, pärast mida lõigatakse neilt uimed ära ja haid visatakse tagasi ookeanisse surema. Kui toredad ja kõrgelt arenenud hiinlased nüüd tunduvad? Täielikud värdinimesed.
s
Sarvik Ninata/ 11. märts 2016 14:54
meie oma nakatati viirusega aga elab edasi ...
i
Ise ta kolab/ 13. märts 2016 11:17
mööda eksootilisi maid ja hangib endale sealt kõiksugu tripperi.
s
Sarvik Ninata/ 11. märts 2016 14:54
meie oma nakatati viirusega aga elab edasi ...
t
to !!!/ 11. märts 2016 14:05
Oled käinud ja rännanud ringi Aafrikas, et tead rääkida? Siis peaksid teadma, et Aafrika on väga suur ja mitmekesine, kaugeltki mitte sinu kirjeldusele vastav.
Ja antud artikli teema - ninasarviku salaküttimine - need trofeed lähevad ju Aafrikast välja valgetele...
K
!!!/ 11. märts 2016 14:55
Kust kuu pealt sina kukkunud oled? Kas sa tõesti pole kuulnud, et ńinasarviku sarvede põhiline turg on hoopiski Kagu-Aasia maad? Isegi artiklit ennast, nagu näib, ei lugenud sa lõpuni. Sest ka seal oli öeldud, kuhu need sarved kaubaks lähevad. Sealne hiina meditsiin omistab ninasarviku sarvele mingeid erilisi imelisi omadusi. Rahameeste seas on see hinnatuim kui oletatav impotentsuse vastane ravim. Potentsi oluline tõstja.
Teiseks, valged trofeekütid mitte ei osta mustalt turult, vaid kütivad pigem pärismaiste salaküttide kaasabil ikka ise. Kuid seda võrrelda Hiinasse ning Indo-Hiinasse mineva sarvede hulgaga on see vaid väga väike murdosa.
T
.../ 11. märts 2016 12:29
Tuleks teha mustanahaliste massihävitamine,siis asi paraneb.
S
!!!/ 11. märts 2016 08:45
Sealsed neegrid oskavad tegeleda ainult kahe ajaga. Esiteks vorbivad onni lapsi täis. Seejärel lähevad salaküttima, et peret toita. Maad harida selline ei viitsi. Ära väsitab, kui päev läbi põllul rügada (ja jääb lõpuks voodiski võhma väheseks) Sissetulek aga jääb väikeseks. Salakütt seevastu on jõukas, tema saab ohtrasti logeleda, lõkke juures piipu tõmmata. alkoholi timmida ning tamtammi järgi ringi karelda.
On vaid üks reaalne loomakaitse. Kasutada relvi ja saata kurjategijad mullatoidule. Muidu on loomade populatsiooniga varsti kööga.
Räägitagu mida tahes, kuid karistuse rangus siiski mõjub. Näiteks 20-ndatel olid Eestis metsavargused lausa massilised. Sest kõik ehitasid peale sõda, metsamaterjal oli kallis, karistused aga väikesed. Metsavahid jooksid lõuad vahus, kuid kasu oli pisike. Aga kui metsavaraste karistusi mitmekordselt karmistati ja metsavargad hakkasid trellide taha sattuma, siis jäi metsavagusi varsti oluliselt vähemaks. Asi ei tasunud end enam ära, risk ja karistus olid kasuga võrreldes liialt suured.