Laadin videot...
1
foto
(Stanislav Moškov)

Eesti kurtide ja vaegkuuljate kogukond tähistab viipekeelepäeva. Eesti viipekeelt tunnustati esmakordselt täna 11 aastat tagasi, mil see nimetati eesti keele esinemiskujuks. Alates 2007. aastast tähistataksegi viipekeelepäeva 1. märtsil.

Eestis on 4000–5000 inimest, kes kasutavad viipekeelt iga päev. Neist 1500–2000 on kurdid ning ülejäänud on vaegkuuljad või kuuljad, kes kasutavad perekondlike sidemete vm põhjuste tõttu viipekeelt regulaarselt.

Vaata videost, mida soovib sulle Eesti kurtide liidu juhatuse esimees Tiit Papp.

Jaga artiklit

13 kommentaari

Ä
ääääääää, öööööööööööööö  /   06:01, 3. märts 2018
Kuidas küll keel nii muutuda saab?
Vanemad inimesed räägivad selgelst ja rahulikult.
Juba mõnda aega ei saa räägitavast eesti keelest aru. Nooremad (ka poliitikud, isegi teleajakirjanikud) oleksid nagu mingi botoxi süsti saanud - suud ei liigu, häälikuid korralikult välja ei hääldata - vaja oleks logipeedi!
Lauseehitust pole ollagi, kõne on konarlik. Ma ei tea, kas mõtte ei tööta, pausid täidetakse mingite ebamääraste häälitsustega, üht sõna korratakse mõnikod nagu kokutajatele omane.
Sõnavara on vist ka kokku kuivanud.
Võiks analüüsi pikalt jätkata.
S
seda, et...  /   18:39, 2. märts 2018
kurb, et üle keskealistel eestlastel puuduvad sageli hambad

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis