Tööandjate ja mõttekoja Praxis loodud Riigireformi Radar premeerib seni tehtut hindega “3-“, ja sedagi vaid avansina. Minister Aas nimetab saadud hinnet väga heaks. Mis muud olekski tal öelda olukorras, kus avalikkus tahaks juba ligi aasta võimul olnud valitsuse töö tulemusi näha? Tõsi, valitsuse koduleht loetleb terve rea töövõite. Täielikult on ellu viidud näiteks haldusreformi poliitilise koordineerimise viimine peaministri juhtimise alla ning ära on kaalutud rahvahääletuste kasutamisvõimaluste laiendamine. Kas pole geniaalne – lubati kaalumist ning kaalutigi – tehtud! Selliste “saavutuste” taustal võib igati mõista Taali soovi tunda näppude vahel lõpuks mõnd kõvemat tükki, eriti kui kogu reform kulgeb peaministri isikliku järelevalve all.

Minister Aasa lootus, et aasta pärast pannakse saavutatule hindeks “4” ja ülejärgmisel “5”, viitab aga elamisele valimiste rütmis. Kui tegijad seavad eesmärgiks, et valimiskampaania alguseks peavad kõik rahul olema (et võimalikke hääleandjaid mitte peletada), siis pole ka lootust sisulisteks reformideks. Igasugune muutus tähendab ju mugavustsoonist väljumist. Järgmine valitsus saab aga kogu reformikava uuesti nullist alustada, täites sellega oma nelja-aastase võimuperioodi.

Nii tuleb Riigireformi Radarit võtta survegrupina, kes aitab pidevalt tagant torkides teemal vähemalt päevakorras püsida. Kas need, kes riigireformi edenemist seni märganud pole, on üksi pimedusega löödud, hakkab arutama ka riigikogu riiklikult olulise tähtsusega küsimusena.